Koknese piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
8. rida: | 8. rida: | ||
[[Piiskop Albert]]i ajal, [[1209]]. aastal Koknese [[Puit|puidust]] muinas[[linnus]]e asemele ehitatud [[piiskopilinnus]] oli hiljem [[Tiesenhausen]]itele kuulunud [[vasallilinnus]], mille päris [[Turaida]] [[foogt]] [[Engelbertus de Tisenhusen]]i poeg [[Johann von Tiesenhausen]] oma naise Sophie kaudu, kes oli lesestunud abielust rüütel [[Diedrich von Kokenhusen]]iga. |
[[Piiskop Albert]]i ajal, [[1209]]. aastal Koknese [[Puit|puidust]] muinas[[linnus]]e asemele ehitatud [[piiskopilinnus]] oli hiljem [[Tiesenhausen]]itele kuulunud [[vasallilinnus]], mille päris [[Turaida]] [[foogt]] [[Engelbertus de Tisenhusen]]i poeg [[Johann von Tiesenhausen]] oma naise Sophie kaudu, kes oli lesestunud abielust rüütel [[Diedrich von Kokenhusen]]iga. |
||
Aastatel [[1397]]–[[1566]] oli linnus üks [[Riia peapiiskop]]i residentse. |
|||
1628. aastal vallutasid [[Koknese staarostkond|Koknese staarostkonna]] rootslased ja 1640. ja 1643. aastal kinkis kuningas suured piirkonna valdused Liivimaa |
1628. aastal vallutasid [[Koknese staarostkond|Koknese staarostkonna]] rootslased ja 1640. ja 1643. aastal kinkis kuningas suured piirkonna valdused Liivimaa kindralsõjakomissarile ja maanõunikule,<ref>Biographiskt Lexicon öfver namnkunnige Svenska Män, 1837 [http://books.google.ee/books?id=x7MDAAAAYAAJ&pg=RA2-PA528&lpg=RA2-PA528&dq=Cronstierna+Henrik&source=bl&ots=EPOOCjQpkG&sig=aW5oLvaxcI45u2L_jMCfQu8Kyio&hl=et&ei=IW8VSqy_MpKM_AaD5dnYDA&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=1#PRA2-PA528,M1 lk.528]</ref> [[Riia]] kodanikule [[Henrik Struberg]]ile (Heinrich Struberg, aastast 1653 Kroneburgi vabahärra ja [[Jumprava]] (''Jungfernhof'')<ref>[http://www3.acadlib.lv/lielbildes/sejums_NR10/BM10024ABm.htm Groß-Jungfernhof mõisa kaart] Vt. ka [[:de:KZ Jungfernhof]]</ref> härra [[Henrik Cronstierna]] 1602–1678), kes 1676. aastast oli [[Liivimaa]] [[aadlilipkond|aadlilipkonna]] ülem ja hiljem [[Liivimaa ülemkonsistoorium]]i president.<ref>[http://www.castle.lv/latvija/koknese.html Замок Кокнесе (Кокенхузен - Kokenhusen)]</ref> <ref> {{netiviide | Autor=| Pealkiri=(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...lk. 104 | URL= http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA104,M1}}</ref> Tema pojalt Koknese valdused 1682. aastal [[Mõisate reduktsioon|reduktseeriti]]. |
||
1700. aastal alanud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal vallutasid Saksimaa ja Poola kuninga, [[August II Tugev]]a väed Koknese kindluse, ning kindlus oli ajutiseks peatuspaigaks August II Tugevale. |
1700. aastal alanud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal vallutasid Saksimaa ja Poola kuninga, [[August II Tugev]]a väed Koknese kindluse, ning kindlus oli ajutiseks peatuspaigaks August II Tugevale. |
||
1965. aastal rajati [[Aizkraukle]] juurde [[Pļaviņase HEJ|Pļaviņase]] [[hüdroelektrijaam]], mille tamm uputas linnuserajatise vundamendi Daugava ja Pērse jõe vee alla. Linnus, mis enne asus kõrgendikul, asub nüüd jõe kaldal.<ref>[[Andreas von Löwis of Menar]]i [[ofort]]: [http://www.utlib.ee/ekollekt/bskunst/senff/026.htm Koknese loss, 1821. a.]</ref> Sellest ajast tuleb Koknese linnusevaremetes liikudes olla ettevaatlik, sest selle all on ligi 40 |
1965. aastal rajati [[Aizkraukle]] juurde [[Pļaviņase HEJ|Pļaviņase]] [[hüdroelektrijaam]], mille tamm uputas linnuserajatise vundamendi Daugava ja Pērse jõe vee alla. Linnus, mis enne asus kõrgendikul, asub nüüd jõe kaldal.<ref>[[Andreas von Löwis of Menar]]i [[ofort]]: [http://www.utlib.ee/ekollekt/bskunst/senff/026.htm Koknese loss, 1821. a.]</ref> Sellest ajast tuleb Koknese linnusevaremetes liikudes olla ettevaatlik, sest selle all on ligi 40-meetrine sügavik.<ref>[http://www.parnupostimees.ee/110808/artiklid/10088185.php Koknese loss alistus elektrijaamale] [[Pärnu Postimees]] 11. august 2008</ref> |
||
{{commonskat|Koknese Castle}} |
{{commonskat|Koknese Castle}} |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
Redaktsioon: 18. oktoober 2015, kell 23:45
Koknese piiskopilinnus (saksa Kokenhusen, Schloß Kockenhusen, läti Kokneses pils) on varemetes linnus Pērse jõe suubumiskohal Daugavasse, Kokneses Lätis.
Ajalugu
Piiskop Alberti ajal, 1209. aastal Koknese puidust muinaslinnuse asemele ehitatud piiskopilinnus oli hiljem Tiesenhausenitele kuulunud vasallilinnus, mille päris Turaida foogt Engelbertus de Tisenhuseni poeg Johann von Tiesenhausen oma naise Sophie kaudu, kes oli lesestunud abielust rüütel Diedrich von Kokenhuseniga.
Aastatel 1397–1566 oli linnus üks Riia peapiiskopi residentse.
1628. aastal vallutasid Koknese staarostkonna rootslased ja 1640. ja 1643. aastal kinkis kuningas suured piirkonna valdused Liivimaa kindralsõjakomissarile ja maanõunikule,[1] Riia kodanikule Henrik Strubergile (Heinrich Struberg, aastast 1653 Kroneburgi vabahärra ja Jumprava (Jungfernhof)[2] härra Henrik Cronstierna 1602–1678), kes 1676. aastast oli Liivimaa aadlilipkonna ülem ja hiljem Liivimaa ülemkonsistooriumi president.[3] [4] Tema pojalt Koknese valdused 1682. aastal reduktseeriti.
1700. aastal alanud Põhjasõja ajal vallutasid Saksimaa ja Poola kuninga, August II Tugeva väed Koknese kindluse, ning kindlus oli ajutiseks peatuspaigaks August II Tugevale.
1965. aastal rajati Aizkraukle juurde Pļaviņase hüdroelektrijaam, mille tamm uputas linnuserajatise vundamendi Daugava ja Pērse jõe vee alla. Linnus, mis enne asus kõrgendikul, asub nüüd jõe kaldal.[5] Sellest ajast tuleb Koknese linnusevaremetes liikudes olla ettevaatlik, sest selle all on ligi 40-meetrine sügavik.[6]
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Koknese piiskopilinnus |
Vaata ka
Viited
- ↑ Biographiskt Lexicon öfver namnkunnige Svenska Män, 1837 lk.528
- ↑ Groß-Jungfernhof mõisa kaart Vt. ka de:KZ Jungfernhof
- ↑ Замок Кокнесе (Кокенхузен - Kokenhusen)
- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...lk. 104".
- ↑ Andreas von Löwis of Menari ofort: Koknese loss, 1821. a.
- ↑ Koknese loss alistus elektrijaamale Pärnu Postimees 11. august 2008
Kirjandus
- "Livonijas piļu attēli no marķīza Pauluči albuma" (Abbildungen der livländiscen burgen im album des Marquis Paulucci). (Ieva Ose kommentaaridega) Riia: Läti Ajaloo Instituudi Kirjastus 2008, ISBN 9984824047, lk.124
- Hagemeister, Heinrich von (1836/1837). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Teil 1. Riga: E. Frantzen.
{{cite book}}
: eiran tundmatut parameetrit|coauthors=
, kasuta parameetrit (|author=
) (juhend); kontrolli kuupäeva väärtust:|year=
(juhend) lk. 78-79 - Skomantas: Ajaloolised romaanid: "Nõiutud aare. Jumalate tahe." (leedu keeles "Užkeiktas Lobis. Dievų Valia." tõlkinud Mihkel Loodus), Tiritamm 2008, ISBN 9789985552575
Välislingid
- Koknese linnuse varemetest
- Fragment Koknese piiskopilinnuse plaanist, 1625. a. Georg von Schwengelni joonis
- Koknese linnuse plaan, 1850
- Koknese linnuse kronoloogia (saksa keeles)