Astrid Lindgren: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Astrid Lindgren 1924.jpg|thumb|Astrid Lindgren, 1924]] |
[[Pilt:Astrid Lindgren 1924.jpg|thumb|Astrid Lindgren, 1924]] |
||
'''Astrid Lindgren''' (sünninimi '''Astrid Anna Emilia Ericsson'''; [[14. november]] [[1907]] [[Vimmerby]] – [[28. jaanuar]] [[2002]] [[Stockholm]]) oli [[rootslased|rootsi]] lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt |
'''Astrid Lindgren''' (sünninimi '''Astrid Anna Emilia Ericsson'''; [[14. november]] [[1907]] [[Vimmerby]] – [[28. jaanuar]] [[2002]] [[Stockholm]]) oli [[rootslased|rootsi]] lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis. |
||
2002. aastal loodi [[Riksdag|Rootsi parlamendi]] toetusel [[Astrid Lindgreni mälestusauhind]]. See on rahaliselt suurim lastekirjanduse auhind, mis küünib 5 miljoni [[Rootsi kroon]]ini. |
2002. aastal loodi [[Riksdag|Rootsi parlamendi]] toetusel [[Astrid Lindgreni mälestusauhind]]. See on rahaliselt suurim lastekirjanduse auhind, mis küünib 5 miljoni [[Rootsi kroon]]ini. |
Redaktsioon: 7. aprill 2014, kell 12:31
Astrid Lindgren (sünninimi Astrid Anna Emilia Ericsson; 14. november 1907 Vimmerby – 28. jaanuar 2002 Stockholm) oli rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis.
2002. aastal loodi Rootsi parlamendi toetusel Astrid Lindgreni mälestusauhind. See on rahaliselt suurim lastekirjanduse auhind, mis küünib 5 miljoni Rootsi kroonini.
Elukäik
Astrid Lindgren sündis taluniku Samuel August Ericssoni (1875–1969) ja tema abikaasa Hanna Ericssoni tütrena Smålandi maakonnas Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps ja kõige vanem tütar. Perekonda ja lapsepõlveseiklusi kajastab tema autobiograafia "Silmapiirilt kadunud maa".
Pärast kooli lõpetamist 1924. aastal oli ta veidike aega praktikandiks ajalehe Vimmerby Tidningen juures. Seal töötades jäi ta 18-aastaselt ja vallalisena rasedaks ning keeldudes lapse isaga, ajalehe peatoimetajaga, abiellumast ja siirdus 19-aastaselt Stockholmi, et sekretäriks õppida.
4. detsembril 1926. aastal sündis tal poeg Lars, kes oma esimesed eluaastad elas kasuvanemate juures Kopenhaagenis.
1928. aastal asus ta sekretärina tööle Kuninglikus Autoklubis, kus tutvus oma tulevase abikaasa Sture Lindgreniga, kellega ta 1931. aastal abiellus. Seejärel sai ta lõpuks poja Larsi enda kasvatada.
Aastal 1934 sündis perre tütar Karin. Just Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja loo punapäisest tüdrukust, kellele nime Pipi Pikksukk pani tütar. Astrid Lindgreni tütar mõtles ka Segasumma suvila välja. Ta ütles emale, et raamat võiks olla üksikust tüdrukust kes on tugev ja leiab endale kaks parimat sõpra, ning et raamatu alguses igav poleks, mõtles tütar, et tal võiks olla kaks looma (ahv ja hobune). Tütar tahtis ka, et Pipi oleks rikas.
Astrid Lindgren suri Stockholmis 8. märtsil 2002. Matuserongkäiku olid tänavatele vaatama tulnud tuhanded inimesed. Toomkirikus toimunud tseremoonial osalesid peale pereliikmete ja sugulaste ka Rootsi kuningakoja ning valitsuse esindajad, samuti välisajakirjanikud.[1] Astrid Lindgreni põrm maeti tema kodukohta Vimmerbysse, perekonna hauaplatsile.[1]
Karjäär
1944. aastal tuli Lindgren vastloodud kirjastuse Rabén & Sjögren konkursil looga "Britt-Mari puistab südant" teisele kohale. Aasta hiljem võitis ta sama konkursi raamatuga "Pipi Pikksukk", mille avaldamisest kirjastus Bonniers oli varem loobunud. Nüüdseks on "Pipi Pikksukast" saanud maailma armastatumaid lasteraamatuid. Ehkki Lindgrenist oli sellega hinnatud kirjanik saanud, on ta tegelastele omane üleolev suhtumine täiskasvanute autoriteeti siiski aeg-ajalt ühiskonna pahameele osaliseks saanud.
1948. aastal saatis naisteajakiri Damernas Värld Lindgreni Ameerika Ühendriikidesse väljaandele lühikesi kirjatükke kirjutama. Ühendriikidesse jõudes ütles Lindgren, et on häiritud afroameeriklaste diskrimineerimisest. Paar aastat hiljem avaldas ta reisist innustatud lühijuttude kogu "Kati Ameerikas".
1958. aastal sai temast Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia teine laureaat. Lindgreni 90. sünnipäeval kuulutati ta aasta rootslaseks.
Kirjandusloetelu
Mitmesugust
- Astrid Lindgreni raamatute illustraator oli Eesti päritolu Ilon Wikland. Nende esimeseks ühiseks raamatuks oli 1954. aastal ilmunud "Mio, mu Mio".
- Astridi õe tütar on stsenarist ja kriminaalromaanide autor Karin Alvtegen.
Tunnustus
- 1977 Parim laste ja noorsooromaan (Rootsi kriminaalkirjanduse auhind)
Kirjandus
- Margareta Strömstedt. Astrid Lindgren: elulugu, Tallinn: Tänapäev, 2000. Tõlkinud Tõnis Arnover. ISBN 9985-9269-2-7
- Eva-Maria Metcalf. Astrid Lindgren, Stockholm: Rootsi Instituut, 2000. Tõlkinud Tõnis Arnover. ISBN 91-520-0607-7
- Astrid Lindgren: Hans Christian Anderseni preemia laureaat, Tallinn: Eesti Lasteraamatukogu, 1997. Tõlkinud: Anu Kehman ja Andres Jaaksoo. ISBN 9985901576
Viited
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Astrid Lindgren |
- Astrid Lindgren Ulmekirjanduse Baasis