Andmekandja: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 30. august 2013, kell 04:45

Andmekandja ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks.

Andmekandjaid looduses

Bioloogias on geneetilise informatsiooni kandjaks nukleiinhapped.

Loomadel, sealhulgas inimestel, on füsioloogilisteks andmekandjateks närvisüsteemi moodustavad närvirakud pea- ja seljaajus jm. Taimedel vastavaid organeid kirjeldatud ei ole, kuid empiiriliselt on täheldatud ka taimede võimet andmeid salvestada (meelde jätta, mäletada).

Andmekandjaid inimühiskonnas

Inimkultuuris tekkis koos keele arenguga võimalus informatsiooni salvestada sõnalisel kujul. Mnemotehniliste vahenditena rakendati olulise teabe meeldejätmiseks sageli erilist keelekasutust (värsskõne, laul vms). Kujunesid välja isikud, kelle ülesandeks oli andmete (teadmiste, oskuste, mälestuste jne) säilitamine ja edasiandmine.

Koos kirja jt märgisüsteemide kasutuselevõtuga hakati andmeid märkidena kandma mitmesugustele mineraalsetele ja orgaanilistele materjalidele. Alates trükinduse kasutuselevõtust sai levinuimaks andmekandjaks trükimärkidega kaetud paber, eriti raamatu kujul.

Alates 18. sajandist võeti kasutusele mehaanilisi andmekandjad eelkõige muusika, hiljem ka kõne salvestamiseks, säilitamiseks ja taasesitamiseks.

20. sajandil laienes andmekandjate hulk märgatavalt. Kasutusele tuli visuaalsete andmete (piltide) salvestamine keemiliste vahendite abil (fotograafia ja filmilint). Sajandi keskpaiku võeti laialdaselt kasutusele mitmesugused perforatsioonil põhinevad andmekandjad. 20. sajandi teisel poolel hakati andmeid salvestama magnetilistele, seejärel optilistele ja elektroonilistele andmekandjatele.

Andmekandjaid

Molekulaarseid andmekandjaid
- DNA
- RNA
Füsioloogilisi andmekandjaid
- Mälu (aju)
Mehaanilisi andmekandjaid
- Nõeltega trummel või ketas (leierkastides, mängutoosides jm)
- Fonograafirull
- Grammofoniplaat
Keemilisi andmekandjaid
- Foto
- Filmilint
Perforatsioonilisi andmekandjaid
- Perfolint
- Perfokaart
Magnetilisi andmekandjaid
- Magnetrull (trummel)
- Magnetlint
- Magnetketas (kõvaketas, diskett)
Optilisi andmekandjaid
- CD-ROM, CD-R, CD-RW, DVD, DVD-R, DVD-RW, DVD+R, DVD+RW, DVD-RAM, HD DVD, Blu-ray Disc, Minidisc
Magnet-optiline ketas
Elektroonilisi andmekandjaid
- Välkmälu mälukaartides, USB mälupulkades, MP3 mängijates, digikaamerates, mobiiltelefonides jm
Holograafiline andmekandja

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[Pilt:Exquisite-hdd mount.png|right]]
+[[Pilt:Exquisite-hdd mount.png|pisi]]
-[[Pilt:Exquisite-zip mount.png|right]]
+[[Pilt:Exquisite-zip mount.png|pisi]]
-[[Pilt:Exquisite-cdwriter mount.png|right]]
+[[Pilt:Exquisite-cdwriter mount.png|pisi]]
 '''Andmekandja''' ehk '''teabekandja''' ehk '''infokandja''' on vahend andmete ehk [[informatsioon]]i salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks.
 == Andmekandjaid looduses ==
 [[Bioloogia]]s on [[geneetika|geneetilise]] informatsiooni kandjaks [[nukleiinhape|nukleiinhapped]].
 [[Loomad]]el, sealhulgas [[inimene|inimestel]], on [[füsioloogia|füsioloogilisteks]] andmekandjateks [[närvisüsteem]]i moodustavad närvirakud [[peaaju|pea]]- ja [[seljaaju]]s jm. [[Taimed]]el vastavaid organeid kirjeldatud ei ole, kuid empiiriliselt on täheldatud ka taimede võimet andmeid salvestada (meelde jätta, mäletada).
 == Andmekandjaid inimühiskonnas ==
 Inim[[kultuur]]is tekkis koos [[keel (keeleteadus)|keel]]e arenguga võimalus informatsiooni salvestada sõnalisel kujul. [[Mnemotehnika|Mnemotehniliste]] vahenditena rakendati olulise teabe meeldejätmiseks sageli erilist keelekasutust (värsskõne, laul vms). Kujunesid välja isikud, kelle ülesandeks oli andmete (teadmiste, oskuste, mälestuste jne) säilitamine ja edasiandmine.
 Koos [[kiri (märgisüsteem)|kirja]] jt [[märgisüsteem]]ide kasutuselevõtuga hakati andmeid [[märk]]idena kandma mitmesugustele mineraalsetele ja orgaanilistele materjalidele. Alates [[trükindus]]e kasutuselevõtust sai levinuimaks andmekandjaks trükimärkidega kaetud [[paber]], eriti [[raamat]]u kujul.
-Alates [[18. sajand]]ist võeti kasutusele mehaanilisi andmekandjad eelkõige [[muusika]], hiljem ka [[kõne]] salvestamiseks, säilitamiseks ja taasesitamiseks.
+Alates [[18. sajand]]ist võeti kasutusele mehaanilisi andmekandjad eelkõige [[muusika]], hiljem ka [[Kõne (keeleteadus)|kõne]] salvestamiseks, säilitamiseks ja taasesitamiseks.
 [[20. sajand]]il laienes andmekandjate hulk märgatavalt. Kasutusele tuli visuaalsete andmete (piltide) salvestamine [[keemia|keemiliste]] vahendite abil ([[fotograafia]] ja [[filmilint]]). Sajandi keskpaiku võeti laialdaselt kasutusele mitmesugused [[perforatsioon]]il põhinevad andmekandjad. 20. sajandi teisel poolel hakati andmeid salvestama magnetilistele, seejärel optilistele ja elektroonilistele andmekandjatele.
@@ 47. rida: / 47. rida: @@
 *[[Holograafiline andmekandja]]
+{{Mall:Arvuti}}
 [[Kategooria:Tehnika]]
 [[Kategooria:Arvuti mälu]]
 [[Kategooria:Andmekandjad]]
-{{Mall:Arvuti}}
-Andmesiinid

v r Personaalarvuti
Põhikomponendid	Emaplaat • Graafikaprotsessor • Helikaart • Korpus • Kõvaketas/Pooljuhtketas • Muutmälu • Protsessor • Toiteplokk • Võrguadapter
Sisendseadmed	Hiir • Juhtkuul • Klaviatuur • Mikrofon • Näpuhiir • Puuteplaat • Puuteekraan • Skanner
Väljundseadmed	Kuvar • Kõlar • Kõrvaklapid • Printer
Andmekandjad	Blu-ray • CD • DVD • Diskett • Magnetoptiline ketas • Välkmälu (Mälupulk)
Siinid	Ethernet • FireWire • Järjestikport • Rööpport • Thunderbolt • USB
Lisaseadmed	Digitaallaud • Jahutus • Mängukontroller • UPS • Vöötkoodiluger