Kõne (keeleteadus)

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib keele avaldumisvormist; grammatikakategooria kohta vaata artiklit Kõne (grammatika)

Kõne on keele põhiline avaldumisvorm.

Kõnes (kõneaktides) realiseerub abstraktne märgisüsteem, keel.

Kõne on vanem kui kiri ja suur osa kirjadest on kõne jäädvustamise vahendid. Kõne arendamise ja korrigeerimisega tegeleb logopeedia.

Kõne-eelne periood[muuda | muuda lähteteksti]

  1. kisa
  2. koogamine
  3. lalin

Kõne areng[muuda | muuda lähteteksti]

Kõne arengu oluliseks eelduseks on, et laps kuuleb oma esimese eluaasta vältel inimkõnet – impressiivne kõne. Ekspressiivne kõne areneb lapsel välja umbes 3. eluaastaks Kõne normaalseks arenguks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

  1. eale vastav kehaline ja vaimne areng,
  2. arenenud meeleelundid,
  3. korras tsentraalne kõneaparaat,
  4. korras perifeerne kõneaparaat,
  5. terve kõnekeskkond.

Kõnevormid[muuda | muuda lähteteksti]

Kõne liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]