Johann Köler: erinevus redaktsioonide vahel

Johann Köler
Sündinud	8. märts 1826; Vastemõisa
Surnud	22. aprill 1899; Peterburi
Haridus	Peterburi Kunstide Akadeemia
Tegevusala	maalikunstnik
Tuntud teoseid	Truu valvur, Ema portree

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 18. aprill 2013, kell 11:46

Johann Köler (8. märts 1826 Vastemõisa (Ivaski) – 22. aprill 1899 Peterburi) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile.

Elukäik

1835–1837 – Viljandi elementaar- ja kreiskool
1839–1846 omandas Cēsises maalermeister Faberi töökojas maalrikutse
1848–1855 Peterburi Kunstide Akadeemia. Esialgu õppis õhtuklassis joonistamist, hiljem Markovi juhendamisel maalikunsti, lõpetas akadeemia ajaloomaali alal mütoloogiaainelise teosega "Herakles toob Kerberose põrguväravast" (1855, õlimaal). Teos on Eesti Kunstimuuseumis ja selle eest pälvis Johann Köler väikese kuldmedali.
1857 – täiendas end välismaal. Läks Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias.
1858 – reisis üle Alpide ning läks Milano, Genova ja Firenze kaudu Rooma, töötas ühes eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika
1857–1859 – esitles kompositsiooni "Kristus ristil" (õli, Eesti Kunstimuuseum), mis 1859. aastal sattus Rooma kunstinäitusele. Johann Köler valiti Rooma Saksa kunstiühingu liikmeks
1861 – Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetus
1862 – tagasipöördumine Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis
1862–1874 – suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja
1869–1870 – töötas Peterburi Kunstiakadeemia õppejõuna
1886–1889 – Viinis, Nice'is ja Pariisis
1867. aastast professor. Tiitli sai riigikantsler Aleksandr Gortšakovi portree eest (1867, õli, Moskva Ajaloomuuseum)
1877. aastast Peterburi Kunstiakadeemia nõukogu ülemääraline liige
1874. aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige.

Tegevus Eestimaa hüvanguks

Johann Köler oli koos Eesti lihtrahvast pärit nn Peterburi patriootide.Philipp Karell, Friedrich Nikolai Russow, Johann Rudolph Berendhoffiga esimesed, kes hakkasid tõstatama küsimust vajadusest Eestimaa ajaloo eestlastepoolse tõlgendamise kohta, mis oleks erinenud 19. sajandi teise pooleni kehtinud baltisaksa ajaloolaste tõlgendusest Eesti- ja Liivimaa vallutamisel 13. sajandil. Köleri poolt Jakob Hurdale saadetud kirjas tõstatatud teema oli aluseks Carl Robert Jakobsoni “esimeses isamaakõnes” 1868. aasta oktoobris Tartus toodud teesidele, mis tegid Eesti ajaloo hindamises põhimõttelise muudatuse, muutes senise baltisaksa ajalookajastuse: kui varasemas käsitluses valitses Eestis enne sakslaste tulekut 13. sajandi alguses metsik ja barbaarne aeg, siis Jakobsoni järgi oli Eestis kuni sakslasteni “valguseaeg”, millele pärast vallutust järgnes mitme sajandi pikkune “pimeduseaeg”, mis alles ärkamisajal on muutumas “koiduajaks” – uue vabaduse perioodiks^[1].

Köler võttis osa eestlaste rahvusliku liikumise algatustest, olles vahendajaks eesti rahvuslaste ja Venemaa võimuorganite vahel. Pooldas Eesti Aleksandrikooli asutamist ning oli alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige.

Looming

Autoportree. Õli. 1859
"Tütarlaps allikal"
"Eeva granaatõunaga"
"Ketraja" ("Katkenud lõng")
"Truu valvur". Õli. 1878
"Ärkamine nõidusunest"
"Hiiu naised kaevul"
Tallinna Kaarli kiriku apsiidimaal „Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata." al fresco. 1879
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree
Ema portree. Õli. 1857–61
Isa portree. Õli. 1826–1899
Vene kultuuri- ja riigitegelaste portreed ning kodukohamaastiku pildid
Nikolai Petrovitsch Semjonovi tütre portree. 1865. Õli, lõuend.
Roomlanna
Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree
"Herakles toob Kerberose põrguväravast"
"Lorelei needmine munkade poolt". Õli. 1887
Kunstniku sünnikoht

Eeva granaatõunaga
Ketraja
Truu valvur. 1878.
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree. 1864.
Ema portree
Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree. 1886.
Lorelei needmine munkade poolt. 1887.

Viited

↑ Marek Tamm, Eestlaste suur vabadusvõitlus: järjepidevus ja kordumine Eesti ajaloomälus, Riigikogu Toimetised, 22, 2010

Välislingid

Mall:EestiPostmark
Erik Rand. Köleri maal läks müügiks 2,7 miljoni krooniga, EPL, 18. detsember 2008
Ilmar Palli. Johann Köleri lapsepõlvemail askeldavad Köhlerid Maaleht.ee, 2. aprill 2009

[1] Marek Tamm, Eestlaste suur vabadusvõitlus: järjepidevus ja kordumine Eesti ajaloomälus, Riigikogu Toimetised, 22, 2010

[1]

@@ 35. rida: / 35. rida: @@
 ==Tegevus Eestimaa hüvanguks==
-Johann Köler oli koos Eesti lihtrahvast pärit nn [[Peterburi patrioodid|Peterburi patriootide]].Johann Köler oli tuntud pornostaar , kes käis igapäev oma lastega hullumajas perset pühkimas ja tal oli väga mõnus.[[Philipp Karell]], [[Friedrich Nikolai Russow]], [[Johann Rudolph Berendhoff]]iga esimesed, kes hakkasid tõstatama küsimust vajadusest Eestimaa ajaloo eestlastepoolse tõlgendamise kohta, mis oleks erinenud 19. sajandi teise pooleni kehtinud baltisaksa ajaloolaste tõlgendusest Eesti- ja Liivimaa vallutamisel 13. sajandil. Köleri poolt [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]]le saadetud kirjas tõstatatud teema oli aluseks [[Carl Robert Jakobson]]i “[[Carl Robert Jakobsoni esimene isamaaline kõne|esimeses isamaakõnes]]” 1868. aasta oktoobris Tartus toodud teesidele, mis tegid Eesti ajaloo hindamises põhimõttelise muudatuse, muutes senise baltisaksa ajalookajastuse: kui varasemas käsitluses valitses Eestis enne sakslaste tulekut 13. sajandi alguses metsik ja barbaarne aeg, siis Jakobsoni järgi oli Eestis kuni sakslasteni “valguseaeg”, millele pärast vallutust järgnes mitme sajandi pikkune “pimeduseaeg”, mis alles [[ärkamisaeg|ärkamisajal]] on muutumas “koiduajaks” – uue vabaduse perioodiks<ref>[[Marek Tamm]], [http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=10463 Eestlaste suur vabadusvõitlus: järjepidevus ja kordumine Eesti ajaloomälus], Riigikogu Toimetised, 22, 2010</ref>.
+Johann Köler oli koos Eesti lihtrahvast pärit nn [[Peterburi patrioodid|Peterburi patriootide]].[[Philipp Karell]], [[Friedrich Nikolai Russow]], [[Johann Rudolph Berendhoff]]iga esimesed, kes hakkasid tõstatama küsimust vajadusest Eestimaa ajaloo eestlastepoolse tõlgendamise kohta, mis oleks erinenud 19. sajandi teise pooleni kehtinud baltisaksa ajaloolaste tõlgendusest Eesti- ja Liivimaa vallutamisel 13. sajandil. Köleri poolt [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]]le saadetud kirjas tõstatatud teema oli aluseks [[Carl Robert Jakobson]]i “[[Carl Robert Jakobsoni esimene isamaaline kõne|esimeses isamaakõnes]]” 1868. aasta oktoobris Tartus toodud teesidele, mis tegid Eesti ajaloo hindamises põhimõttelise muudatuse, muutes senise baltisaksa ajalookajastuse: kui varasemas käsitluses valitses Eestis enne sakslaste tulekut 13. sajandi alguses metsik ja barbaarne aeg, siis Jakobsoni järgi oli Eestis kuni sakslasteni “valguseaeg”, millele pärast vallutust järgnes mitme sajandi pikkune “pimeduseaeg”, mis alles [[ärkamisaeg|ärkamisajal]] on muutumas “koiduajaks” – uue vabaduse perioodiks<ref>[[Marek Tamm]], [http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=10463 Eestlaste suur vabadusvõitlus: järjepidevus ja kordumine Eesti ajaloomälus], Riigikogu Toimetised, 22, 2010</ref>.
 Köler võttis osa eestlaste [[Ärkamisaeg|rahvusliku liikumise]] algatustest, olles vahendajaks eesti rahvuslaste ja [[Venemaa keisririik|Venemaa]] võimuorganite vahel. Pooldas [[Eesti Aleksandrikool]]i asutamist ning oli alates [[1870]]. aastast [[Eesti Aleksandrikooli peakomitee]] liige.