Liiva – Nõmme-Väikse raudtee: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 27. rida: | 27. rida: | ||
Raudtee algas [[Liiva raudteejaam|Liiva jaama]] kolmnurgast, ületas [[Rahumäe viadukt]]iga [[Tallinna–Keila raudtee]] ja möödus [[Rahumäe kalmistu]]st lõuna poolt. [[Nõmme turg|Nõmme turu]] ja Vanaka vahelt läks edasi [[Nõmme-Väike|Nõmme-Väikse]] jaama. |
Raudtee algas [[Liiva raudteejaam|Liiva jaama]] kolmnurgast, ületas [[Rahumäe viadukt]]iga [[Tallinna–Keila raudtee]] ja möödus [[Rahumäe kalmistu]]st lõuna poolt. [[Nõmme turg|Nõmme turu]] ja Vanaka vahelt läks edasi [[Nõmme-Väike|Nõmme-Väikse]] jaama. |
||
==Mustamäe nõlvast alla laskuv |
==Mustamäe nõlvast alla laskuv raudteeharu== |
||
[[Rahumäe raudteejaam (kitsarööpmeline raudtee)|Rahumäe kitsarööpmelisest jaamast]] (Rahumäe sõjaväejaamast) algas harutee, mis viis Tondile. Tondi jaamast hargnes tee kasarmute eest üle Kristiine heinamaa [[Kopli]] poole ja [[Mustamäe]] [[laskemoonaladu]]desse, mis asusid praeguse [[Sütiste tee]] lähedal. Sealt läks tee [[Mustamäe nõlv]]a all edasi läände (praegune [[Ehitajate tee]] on umbes 200 m pikkusel lõigul endise raudtee tammil), läbis praeguse [[Tallinna Tehnikaülikool]]i kinnistu, [[Astangu]]l paiknevad suured laskemoonalaod ja ühines [[Peeter Suure Merekindlus]]e läänepoolse raudteevõrguga ([[Liiva–Vääna raudtee]]ga) [[Mäeküla asum|Mäeküla]]s praeguse [[Tähetorni tänav]]a ja [[Paldiski maantee]] ristis. Viimati kirjeldatud haru eksisteeris lühikest aega. Enamjaolt kulgeb tänapäeval seda mööda jalgtee, kuid mõnel pool pole see maastikul isegi jälgitav. |
[[Rahumäe raudteejaam (kitsarööpmeline raudtee)|Rahumäe kitsarööpmelisest jaamast]] (Rahumäe sõjaväejaamast) algas harutee, mis viis Tondile. Tondi jaamast hargnes tee kasarmute eest üle Kristiine heinamaa [[Kopli]] poole ja [[Mustamäe]] [[laskemoonaladu]]desse, mis asusid praeguse [[Sütiste tee]] lähedal. Sealt läks tee [[Mustamäe nõlv]]a all edasi läände (praegune [[Ehitajate tee]] on umbes 200 m pikkusel lõigul endise raudtee tammil), läbis praeguse [[Tallinna Tehnikaülikool]]i kinnistu, [[Astangu]]l paiknevad suured laskemoonalaod ja ühines [[Peeter Suure Merekindlus]]e läänepoolse raudteevõrguga ([[Liiva–Vääna raudtee]]ga) [[Mäeküla asum|Mäeküla]]s praeguse [[Tähetorni tänav]]a ja [[Paldiski maantee]] ristis. Viimati kirjeldatud haru eksisteeris lühikest aega. Enamjaolt kulgeb tänapäeval seda mööda jalgtee, kuid mõnel pool pole see maastikul isegi jälgitav. |
||
==Nõmme-Väikse jaamast edasi kulgenud teed== |
|||
Raudtee jätkus Nõmme-Väikse jaamast kaheteelise [[Nõmme-Väikse – Sõrve raudtee]]na (vt. [[Liiva–Vääna raudtee]]). |
|||
Raudteel sõitsid [[Tallinna–Vääna raudteeliin|Tallinna–Vääna reisirongid]] (kuni [[1959]]). Lõigul asusid peatused [[Liiva raudteejaam|Liiva]], [[Rahumäe raudteejaam (kitsarööpmeline raudtee)|Kalmistu]] (Rahumäe), [[Nõmme-Turg]] ja [[Nõmme-Väike]]. |
Raudteel sõitsid [[Tallinna–Vääna raudteeliin|Tallinna–Vääna reisirongid]] (kuni [[1959]]). Lõigul asusid peatused [[Liiva raudteejaam|Liiva]], [[Rahumäe raudteejaam (kitsarööpmeline raudtee)|Kalmistu]] (Rahumäe), [[Nõmme-Turg]] ja [[Nõmme-Väike]]. |
||
Redaktsioon: 9. veebruar 2013, kell 15:11
| Liiva – Nõmme-Väikse raudtee | |
|---|---|
 | |
| Üldist | |
| Seis | Ei ole kasutusel |
| Asukoht |
 Eesti(Tallinn) |
| Alg- ja lõpp-punkt |
Liiva Nõmme-Väike |
| Tehniline | |
| Rööpmelaius | kitsarööpmeline |
| Elektrifitseeritud | Ei |
Liiva – Nõmme-Väikse raudtee oli 1913–1971 Liiva raudteejaamast Nõmme-Väikse raudteejaama viinud kitsarööpmelise raudtee lõik. Oli kuni 1962 osa Liiva–Vääna raudteest.
Raudtee algas Liiva jaama kolmnurgast, ületas Rahumäe viaduktiga Tallinna–Keila raudtee ja möödus Rahumäe kalmistust lõuna poolt. Nõmme turu ja Vanaka vahelt läks edasi Nõmme-Väikse jaama.
Mustamäe nõlvast alla laskuv raudteeharu
Rahumäe kitsarööpmelisest jaamast (Rahumäe sõjaväejaamast) algas harutee, mis viis Tondile. Tondi jaamast hargnes tee kasarmute eest üle Kristiine heinamaa Kopli poole ja Mustamäe laskemoonaladudesse, mis asusid praeguse Sütiste tee lähedal. Sealt läks tee Mustamäe nõlva all edasi läände (praegune Ehitajate tee on umbes 200 m pikkusel lõigul endise raudtee tammil), läbis praeguse Tallinna Tehnikaülikooli kinnistu, Astangul paiknevad suured laskemoonalaod ja ühines Peeter Suure Merekindluse läänepoolse raudteevõrguga (Liiva–Vääna raudteega) Mäekülas praeguse Tähetorni tänava ja Paldiski maantee ristis. Viimati kirjeldatud haru eksisteeris lühikest aega. Enamjaolt kulgeb tänapäeval seda mööda jalgtee, kuid mõnel pool pole see maastikul isegi jälgitav.
Nõmme-Väikse jaamast edasi kulgenud teed
Raudtee jätkus Nõmme-Väikse jaamast kaheteelise Nõmme-Väikse – Sõrve raudteena (vt. Liiva–Vääna raudtee).
Raudteel sõitsid Tallinna–Vääna reisirongid (kuni 1959). Lõigul asusid peatused Liiva, Kalmistu (Rahumäe), Nõmme-Turg ja Nõmme-Väike.
Raudtee võeti üles 1971.
2009. aastal on suurem osa raudteetammist (enamik Rahumäe viadukti – Nõmme-Väikse lõigust) kasutusel kergliiklusteena jalgratastele ning jalakäijatele.
Pildimaterjal
-
-
Rahumäe viadukt 2009. aastal. -
Endine kitsarööpmelise raudtee tamm Vanaka (Rahumäe) parkmetsas. Taamal Rahumäe sõjaväejaama hoone (eravaldus). -
Rahumäe sõjaväejaama hoone (eravaldus). Objekt on piiratud aiaga. Asub Rahumäe kalmistu vastas, Vanaka (Rahumäe) parkmetsas.
