Kiirabi

[[

Kiirabiauto Tallinnas

Kiirabiauto Helsingis

Kiirabi ehk haiglaeelne erakorraline meditsiiniabi on erakorralise meditsiiniabi liik, mis eeldab erakorralise abi andmist kohapeal s.o. väljaspool haiglat ja vajadusel kannatanu haiglasse toimetamist. Selline abi andmise viis sai alguse 19. sajandil. Esimene kiirabijaam asutati 1881. aastal Viinis (Varssavis 1897, Moskvas 1898, Peterburis 1899).

Kiirabi on tervishoiuteenus, mida osutavad spetsiaalse väljaõppega meedikud. Kiirabi on mõeldud eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse.

Kiirabi määratlemine seaduses

Tervishoiuteenuste korraldamise seadus kasutab mõistet kiirabi. Ühtlasi nimetab seadus haiglaeelset erakorralist meditsiiniabi ambulatoorseks abiks. See pole aga korrektne, sest ambulatoorne abi eeldab abi andmist ambulatooriumis. Ambulatooriumiks loetakse üldiselt haiglavälist tervishoiuasutust, mis omab väiksemaid võimalusi kui polikliinik. Ambulatoorse abi saamiseks läheb patsient ise kohale ajal kui kiirabi osutamiseks lähevad tervishoiutöötjad patsiendi juurde väljakutse peale. Ühtlasi on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel õigus saada kiirabi, kuid iga inimene ei oma õigust saada plaanilist abi haiglas, polikliinikus või ambulatooriumis.

Kiirabi organiseerimine

Maailmas puudub ühtne kõikjal rakendust leidev kiirabi organiseerimise meetod. Erinevates riikides on kiirabi organiseeritud erinevalt. Juhtivateks küsimusteks haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi korraldamisel on finantsvahendite leidmine ning valimine meditsiinilise ja parameditsiinilise kiirabi vahel.

Peamisi küsimusi mingi organisatsiooni toimimisel on selle olemasolule finantskatte leidmine. Enamasti finantseeritakse haiglaeelset erakorralist meditsiiniabi kohaliku omavalitsuse ja/või riigieelarvest. Niisiis on tegemist ühiskonna üldistes huvides antava avaliku abiga (avaliku teenusega), milleks kuluv raha võetakse maksude näol füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt. Erakorralist haiglaeelset meditsiiniabi finantseeritakse vahel ka eraomanduses olevatest finantsvahenditest. Sellisel juhul sageli tegemist mingi suurürituse (rahvaspordivõistlus, kultuuriüritus jne) julgestamiseks kaasatud kiirabibrigaadiga. Samas võidakse nõuda mõningatelt ettevõtetelt (näiteks teatud suurusega lennujaamadelt) kiirabibrigaadi olemasolu. Sellisel juhul on tegemist kiirabibrigaadiga, mis opereerib väiksemal alal kui tavaks olev maakond, linn või riik. Üldjoontes iseloomustabki avalikest vahendites finantseeritavat kiirabi laiem väljakutsepiirkond, eraomanduses olevat aga kitsa ülesande täitmisele orienteeritus. Paljalt turumajanduslikul põhimõttel st abi andmise eest saadaval tasul funktsioneerivat kiirabi ei ole teada.

Meditsiinilise ja parameditsiinilise kiirabi vahel valimine on rohkem seotud konkreetse riigi tervishoiusüsteemiga kui tõenduspõhisusega. Kiirabi loetakse meditsiiniliseks, kui kiirabibrigaadi juhtiv liige omab meditsiiniõe või arsti haridust. Parameditsiiniliseks loetakse kiirabi siis, kui kiirabibrigaadi juhtiv liige on läbinud parameediku kursused. Tegemist on kuudes (tüüpiliselt 3..6 kuud) mõõdetava kursusega, kus õpetatakse haiglaeelse kiirabi andmist. Meditsiinilise kiirabi eelisteks on kiirelt alustatav põhjuslik ravi ning ühtlasi väiksem hospitaliseeritute arv. Halvaks omaduseks aga kõrgemat töötasu soovivate töötajate vajadus. Parameditsiinilise kiirabi eeliseks on odavus. Puuduseks suurem haiglasse viidavate inimeste arv ja seega võimekate erakorralise meditsiini osakondade võrgu vajadus. Maailmas on kasutusel mõlemad süsteemid.

Haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi andjad

USA Pennsylvania osariigi, Clinton maakonna, Avis valla 1 tuletõrjekomando. Keskel näha komando koosseisus oleva kiirabibrigaadi mikrobuss

Eestis nimetatakse kõiki organisatsioone, kes on võimelised osutama kehtestatud nõuetele vastavat haiglaeelset erakorralist meditsiiniabi, kiirabiteenuse pakkujateks. Nimetus tuleneb Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest. Maailmas on väga erinevaid kiirabi pakkuvaid organisatsioone. Neist osale on see ainsaks tegevusalaks, teistele aga osaks nende mitmest tegevusalast. Järgnevalt on toodud mittetäielik nimekiri võimalikest haiglaeelset erakorralist meditsiiniabi ostutavatest organisatsioonidest.

• Avalik-õiguslik asutus, kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutus, mis on spetsialiseerunud kiirabi andmisele.
• Avalik õiguslik asutus, kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutus, mille üheks tegevusalaks on kiirabi andmine. Sellised organisatsioonid on maailmas levinud. Sageli kombineeritakse omavahel tuletõrje- ja päästeteenitus ning kiirabi. Mõningatel juhtudel asetatakse kiirabi- ning päästevarustus samale autole. Esineda võib olukordi kus abi annavad tuletõrjuja- parameedikud e mõlema ülesande täitmiseks välja õpetatud inimesed. Selliseid kiirabiteenuse pakkujaid on palju Ameerika Ühendriikides, samuti Kanadas.
• Eraõiguslik vabatahtlike tööd kasutav kiirabipakkuja. Sellisel juhul osutavad abi töötasu mittesoovivad inimesed oma põhitöö kõrvalt. Tuntumaiks selliseks kiirabiteenuse pakkujaks on Rahvusvaheline Punane Rist.
• Eraõiguslik palgalist tööjõudu kasutav kiirabipakkuja. Sellisel juhul tegutseb kiirabipakkuja kasumit taotleva ettevõtte, sihtasutuse või kasumit mittetaotleva ühenduse vormis. Selline organisatsioon võib olla spetsialiseerunud vaid kiirabi pakkumisele. Tavaliselt omab selline kiirabipakkuja lepingut mingis piirkonnas haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi osutamiseks ning kohalik omavalitsus või riik maksab pakkujale tehtud töö ees tasu.

Kiirabi varustus

Kiirabiauto on eriseadmetega varustatud operatiivsõiduk, millega kiirabibrigaad väljakutsele sõidab. Kiirabibrigaad on meeskond meditsiinilise haridusega kiirabi väljaõppe saanud isikutest (parameedikutest), kes vastavalt väljakutsele siirduvad sündmuskohale ja osutavad seal abi. Kiirabi on loodud selleks, et päästa inimesi, kelle elu on ohus (eluohtlikud traumad, liiklusavariid, ägedad haigestumised nagu müokardi infarkt, äkksurm, sisemine verejooks jm). Ülejäänutele haigetele, kelle elu ei ole ohus on ettenähtud erakorralise meditsiini osakond või perearsti (või -õe) -keskus, kuhu haiged saavad pöörduda ise.

Kiirabi lühinumber Euroopa Liidus on 112.

Kiirabi Eestis

Mustamäe haigla reanimobiil Tallinna lennuväljal

Eestis on brigaadid kolmeliikmelised, erandkorras võivad olla kaheliikmelised. Kolm liiki kiirabibrigaade:

• Arstibrigaad - brigaadijuhiks võib olla üldarst või mõne muu eriala arst (nt. kirurg, sisearst). Teiseks ja kolmandaks liikmeks on õde ja kiirabitehnik-autojuht.
• Õebrigaad - brigaadijuhiks on õde, kes on saanud spetsialse väljaõppe. Osad õed on juba omandanud ka erakorralise meditsiini ja intensiivravi-alase spetsialiseerumise. Brigaadis on samuti veel üks õde ja kiirabitehnik.
• Reanimobiilibrigaad - juhtida võib ainult erakorralise meditsiini või intensiivravi arst/anestesioloog. Õed ja kiirabitehnikud on samuti valitud pädevamatest.

Kõikide brigaadide varustus on identne. Erinevuseks on see, et reanimobiili arstil on rohkem pädevust kriitiliste haigete käsitlusel - mõningate protseduuride teostamisel.

Umbes 60% kiirabibrigaadidest Eestis on õebrigaadid ja on 5 reanimobiili brigaadi - kaks Tallinnas, kaks Tartus ning lastereanimobiil Tartus. Planeeritakse reanimobiili brigaadi loomist Ida-Virumaale.

Vaata ka

• Esmaabi