Maailmapank

Maailmapank ehk Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (International Bank for Reconstruction and Development, IBRD) on rahvusvaheline finantsasutus.

Bretton Woodsi süsteemiga loodi 1944. aastal kaks rahvusvahelist institutsiooni: Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Maailmapank. Maailmapanga missioon on arengumaade majanduse edendamine. Selleks annab Maailmapank arengumaadele pikaajalist laenu ning aitab välja töötada majanduse arendamise programme ja konkreetseid projekte. Oma tegevuse alguses aitas Maailmapank üles ehitada sõjas kannatada saanud Lääne-Euroopa majandust, hiljem aga pööras pilgu vähe arenenud Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika riikidele. 1990. aastatel avanes Maailmapangale Ida-Euroopa.

Laenudeks ei saa Maailmapank raha liikmesriikide sissemaksetest nagu IMF, vaid võlakirjade müügist maailma kapitaliturgudel. Maailmapank müüb võlakirju ka otse rikaste riikide valitsusasutustele ja keskpankadele. Võlakirjade tagasiostu tagavad Maailmapanga liikmesriigid. Harilikult annab Maailmapank laenu 12–15 aastaks ja veidi kõrgema intressimääraga kui ta ise ostab.

Maailmapangal on mitu allasutust: Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (International Development Association, IDA) ja Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (International Finance Corporation, IFC. IDA annab laene eriti vaestele riikidele, mille rahvamajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta ei ületa 1200 USA dollarit aastas. Intressi maksta ei tule ja kustutusaeg on 35-40 aastat. IFC ülesanne on soodustada arenguriikides eraettevõtlust. Peale nende töötab IBRD alluvuses allorganisatsioon MIGA (Multilateral Investment Guarantee Agency), mis toetab otseste välisinvesteeringute tegemist arengumaadesse.

Laenuandmine nõuab Maailmapangalt head arengumaade majanduse tundmist. Üks panga tegevuse kõrvaltulemus ongi põhjalikud arengumaade majandusanalüüsid, mis valmivad koostöös IMF-iga.

Nii Maailmapank kui IMF on saanud tugeva kriitika osaliseks juba pikemat aega. Vasakpoolsed ütlevad, et kaubanduse liberaliseerimine, erastamine ja avatus välisinvesteeringuteks on toonud arengumaadele kaasa tohutuid raskusi. Parempoolne kriitika lähtub aga skaala teisest küljest. Parempoolsed väidavad, et IMF-i abi ei soodusta majandusdistsipliini juurutamist.

Presidendid

Kirjutamata reegel ütleb, et IMFi tegevdirektor on pärit Euroopast ja Maailmapanga president Ameerikast.

• Eugene Meyer (juuni 1946–detsember 1946)
• John J. McCloy (märts 1947–juuni 1949)
• Eugene R. Black (1949–jaanuar 1963)
• George D. Woods (jaanuar 1963–märts 1968)
• Robert S. McNamara (aprill 1968–juuni 1981)
• Alden W. Clausen (juuli 1981–juuni 1986)
• Barber B. Conable (juuli 1986–august 1991)
• Lewis T. Preston (september 1991–mai 1995)
• James D. Wolfensohn (mai 1995–juuni 2005)
• Paul Wolfowitz (juuni 2005 – juuni 2007)
• Robert B. Zoellick (alates juunist 2007)

Peaökonomistid

• Stanley Fischer - 1988–1990
• Lawrence Summers - 1991–1993
• Joseph E. Stiglitz - 1997–2000
• Nicholas Stern - 2000–2003
• François Bourguignon - alates 2003

Välislingid

• World Bank Group
• Maailmapank (inglise keeles)
• Maailmapanga väljaanded Eesti Rahvusraamatukogus

Vaata ka

• Globaliseerumine