Eesti keelepoliitika

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Eesti keelepoliitika kuulub Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Ministeeriumi ülesanded on keelepoliitika planeerimine, korraldamine ja arendamine; riigi arengukavade väljatöötamine keelepoliitika valdkondades ja nende kooskõla tagamine üleriigiliste arengukavadega.

Keelepoliitika arendamisel ja elluviimisel nõustab Vabariigi Valitsust Eesti keelenõukogu [1], mis loodi Haridus- ja teadusministeeriumi juurde 2001. aastal. Valitsus kinnitas 16. märtsil 2017 Eesti keelenõukogu uue koosseisu, kuhu kuulub üksteist liiget keelevaldkonna olulisematest asutustest ja institutsioonidest. Uus koosseis kinnitati viieks aastaks.

Keelevaldkonna kolm olulisemat suunda on

  • eesti keel Eestis;
  • eesti keele välisõpe;
  • võõrkeelepoliitika.[viide?]

Keelepoliitika põhimõtted[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ainus riigikeel on eesti keel.
  • Eesti riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.
  • Tõrjutakse soovitusi, et ka vene keelel oleks ametliku või vähemalt vähemuskeele staatus.[viide?]

Keelepoliitika eesmärk: Eestis elamiseks peab oskama eesti keelt.[viide?]

Eesti keel Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti riigikeel on eesti keel, mis kuulub Uurali keelkonda ja mida 2012. aasta seisuga kõneles emakeelena hinnanguliselt 922 000 inimest (68,5% kogurahvastikust) Eestis ja 160 000 mujal maailmas. Teine ametlik keel on eesti viipekeel. Eesti keelel on kaks suurt murderühma: põhjaeesti ja lõunaeesti, kuigi mõnikord on mainitud ka kolmandat murret kirderanniku. Normeeritud eesti kirjakeel on loodud põhjaeesti keskmurde baasil.

Eestis viib keelepoliitikat ellu, peab riiklikku järelevalvet keeleseaduse ja keelekasutust kindlaks määravate õigusaktide nõuete täitmise üle valitsusasutus Keeleinspektsioon, mis kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse.

21. sajandi Eestis uurivad eesti keelt Tallinna Ülikool, Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut[viide?]. Keelehuvilised on loonud ka mittetulundusühinguid, näiteks Emakeele Selts ja Eesti Rakenduslingvistika Ühing, kes korraldavad ettekandekoosolekuid ja väljasõite. Lisaks toimuvad keelepäevad, seminarid ja konverentsid, millest märkimisväärseim on sügiseti toimuv "Emakeel ja teised keeled" konverents.

Peaaegu kõik eestlastele suunatud veebikeskkonnad ja -portaalid, mobiiltelefonid, panga-, bensiini- ja muud automaadid on eesti keeles[viide?]. Keeletarkvara ja sõnastikke pakuvad Keeleveeb, Keelevara, EKI.

Tuleviku eesmärgiks on panna arvuti mõistma eestikeelset kõnet ja osalema lihtsas infodialoogis[viide?]. Samuti tahetakse luua eestikeelset automaatset kõnetuvastust, infootsinguid-, masintõlkeid- ja sisukokkuvõtteid tegevaid programme ning grammatikakorrektoreid[viide?].

Eesti venekeelsetes koolides õpetatakse eesti keelt alg- ja põhikooliastmes teise keelena, samas enamikus gümnaasiumites on kogu aineõpe eesti keeles või 60% aineõppest on eesti ja 40% vene keeles[2]. Eestikeelsetes koolides kuulub eesti keel ja kirjandus kohustuslike õppeainete hulka ning seda õpitakse alates 1. klassist kuni 12. klassini. Eesti keele tasemetöö toimub 3. ja 6. klassis, eksam 9. ja 12. klassis[3][4].

Eesti keele välisõpe[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti keele välisõpe jaguneb kaheks: akadeemiliseks välisõppeks ja välismaa koolides toimuvaks keeleõppeks.

  • Akadeemiline välisõpe – eesti keelt ja kultuuri õpetatakse 30 kõrgkoolis, mis asuvad nii Euroopas, Ameerikas kui ka Aasias. Suurem osa eesti keele lektoritest on ülikoolidevaheliste lepingute alusel valitud õppejõud, estofiilid ja väliseestlased, kuid leidub ka neid lektoreid, kes on Haridus- ja Teadusministeeriumi lähetatud.
  • Välismaa koolides toimuv keeleõpe – eesti kultuuri ja keele õpetamine toimub ka seltsides, lasteaedades, mudilasringides, üldhariduskoolides, keelekursustel, pühapäeva- ja täienduskoolides. Eesmärgiks on pakkuda välismaal elavatele eesti päritolu lastele võimalust säilitada ja arendada oma emakeelt, et nad saaksid soovi korral lihtsamini Eestisse tulla. Eesti keelt õpetatakse 80 õppekohas, neile saadetakse Eesti riigi poolt ka eestikeelseid õppematerjale. Keeleõpetajatele korraldatakse igal aastal täiendkoolitused ja seminarid. Õpilased saavad osaleda keelelaagris või tulla stipendiumiga Eestisse, et jätkata haridusteed kõrgkoolides ja kutseõppeasutustes.

Koolid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Välismaa eesti koolide loend
  1. Viini Eesti Kool (Estnische Schule in Wien)
  2. Eesti Kool Belgias (Ecole Estonienne de Belgique)
  3. Eesti Kool Hollandis (Estse School in Nederland)
  4. Corki Eesti Kool (Estonian School in Cork)
  5. Eesti Kool Iirimaal (Estonian School in Ireland)
  6. Bologna Eesti Kool (Scuola estone di Bologna)

Võõrkeelepoliitika[muuda | muuda lähteteksti]

Võõrkeelepoliitika on osa eesti keelepoliitikast, mida reguleerib 2011. aasta 23. veebruaril vastu võetud keeleseadus[5]. Selle eesmärk on kaitsta eesti keelt ja täpsustada võõrkeelte kasutamise tingimusi ametiasutustes.

Scale of justice 2.svg

§ 23 ütleb:

  • Võõrkeelt, sealhulgas vähemusrahvuse keelt kasutavate isikute õigused tagatakse kooskõlas teiste seaduste ning välislepingutega. Võõrkeelte toetamise meetmed ei tohi kahjustada eesti keelt.
Scale of justice 2.svg

§ 91 ütleb:

  • Omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles.
Scale of justice 2.svg

§ 12 1 ütleb:

  • Kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud juhul. Tõlke nõudmisest antakse avalduse või muu dokumendi esitajale viivitamata teada.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]