Mine sisu juurde

Eesti Vasakliit

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei)
Eesti Vasakliit
Eesti erakond
Asutamine 6. juuni 1991
Peakorter Tallinn
Ideoloogia demokraatlik sotsialism, progressivism, euroopameelsus[1]
2008–2023
Eesti venelaste vähemuspoliitika[2][3][4]
Kohti Riigikogus
0 / 101
Kohti Euroopa Parlamendis
0 / 7
Liikmete arv 515 (05.11.2025)
Meediakanal vasakuudised.ee
Koduleht vasakliit.ee

Eesti Vasakliit (lühendatult Vasakliit, VL) on Eesti erakond, mis sätestab oma maailmavaateks demokraatlikku sotsialismi.[5]

Alates 2008. aastast kuni 2025. aastani oli erakonna nimeks Eestimaa Ühendatud Vasakpartei.

Eestimaa Kommunistlik Partei ja Eesti Demokraatlik Tööpartei (1991/2–1998)

[muuda | muuda lähteteksti]

6. juunil 1991 registreeriti iseseisev Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) ENSV Ülemnõukogu Presiidiumis. 28. novembril 1992 muudeti nimi Eesti Demokraatlikuks Tööparteiks (EDTP).

Juulis 1995 sai EDTP Euroopa vasakparteide organisatsiooni NELF (Uus Euroopa Vasakfoorum) liikmeks.

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei (1998-2005)

[muuda | muuda lähteteksti]

Erakond oli registreeritud 1998. aasta 1. detsembril Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei nime all.

9. mail 2004 sai ESDTP-st Euroopa Vasakpartei asutajaliige.

Eesti Vasakpartei (2005–2008)

[muuda | muuda lähteteksti]

18. detsembril 2004 muudeti ESDTP XIII kongressil Tallinnas nimi Eesti Vasakparteiks. Eesti Vasakpartei pidas vajalikuks suurendada riigi reguleerivat osa majanduses. 2004. aastal oli Vasakparteil umbes 1100 liiget üle Eesti, kõige rohkem oli liikmeid Tallinnas. Liikmetest 10% oli alla 35-aastased. ESDTP oli viimati Riigikogus esindatud Tiit Toomsalu ja Endel Paabu poolt aastatel 1999–2003. Nad osutusid valituks Eestimaa Ühendatud Rahvapartei nimekirjas.

Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (2008–2025)

[muuda | muuda lähteteksti]

28. juunil 2008 ühinesid Eesti Vasakpartei ühendava erakonnana ja Konstitutsioonierakond ühendatava erakonnana Eestimaa Ühendatud Vasakparteiks. Vasakpartei moodustas ühenderakonnas fraktsiooni "Ühtsus" ja Konstitutsioonierakond fraktsiooni “Võrdsus”.

Erakonna kaasesimeesteks olid fraktsioonide esimehed Heino Rüütel ja Sergei Jürgens. Üleminekuperiood kestis kuni 2010. aasta kongressini. Juriidilises mõttes ei loodud uut erakonda, vaid Konstitutsioonierakonna liikmed võeti Eesti Vasakpartei liikmeteks ja ühtlasi muutis Vasakpartei oma nime.

2011. aasta Riigikogu valimistel kandideerisid EÜV liikmed Rahvaliidu nimekirjas.[6]

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel osales Eestimaa Ühendatud Vasakpartei nimekirjaga, kuhu kuulus vaid 1 nimi: Valev Kald. Nimekiri kogus 226 häält.

2015. aasta Riigikogu valimistel osales erakond 25 kandidaadist nimekirjaga. Nimekiri kogus 764 häält.[7]

2019. aasta Riigikogu valimistel esitati erakonna liikmete poolt registreerimiseks kaks nimekirja. Vabariigi Valimiskomisjon registreeris viimasena esitatud, 11 kandidaadiga nimekirja.[8] Nimekiri sai 0,1% valijate häältest (510 häält) ning valimiskünnist ei ületanud.[9] Valimisringkonnas nr 4 kandideerinud erakonna esimees Julia Sommer sai 83 häält.[10]

2020. aasta juunis pöördus erakonna liige Igor Rosenfeld erakonnas toimunud sisetüli tõttu Harju Maakohtu poole palvega määrata erakonnale juhatuse asendusliige. Kohus nõustus erakonnale juhatuse asendusliige määrata, kuid lükkas tagasi kõik Rosenfeldi poolt pakutud kandidatuurid ja määras 18. septembril 2020 erakonna juhatuse asendusliikmeks Julia Lindvalli.[11]

2021. aasta KOV valimisteks erakond nimekirju välja ei pannud.

10. mail 2022 esitas Lindvall Harju Maakohtule avalduse erakonna juhatuse asendusliikme kohalt tagasi astumiseks.[12] 12. augustil 2022 määras Harju Maakohus erakonna juhatuse asendusliikmeks Igor Rosenfeldi.

2022. aasta septembris näitas liikumine KOOS üles huvi EÜVP vastu. Liikumine KOOS pakkus erakonnale endaga ühineda, määrates erakonna juhtideks seejuures liikumise KOOS juhid Oleg Ivanov ja Aivo Peterson. Erakond ühinemisest keeldus, nõustus aga lasta liikumise KOOS esindajatel kandideerida eelseisvatel 2023. aasta Riigikogu valimistel EÜVP nimekirjas.[13]

2023. aasta Riigikogu valimisteks esitas erakond nimekirja 25st kandidaadist, milles ainult 5 olid erakonna esindajad. Valimistel sai erakonna nimekiri 14 605 häält ehk 2.4% kõigist häältest, neist ainult 1207 tõid erakonna liikmed. Kuna ükski nimekirjas olnud kandidaat isikumandaati ei saanud ja erakond viie protsendi lävendit ei ületanud, ei pääsenud Riigikokku ükski nimekirjas olnud kandidaatidest. Kuna kaheprotsendilise lävendi erakond siiski ületas, saab ta riigilt järgmiste Riigikogu valimisteni igakuiselt 2500 eurot toetust.

Vahetult valimiste eel mõistis erakonna juhatuse asendusliige Igor Rosenfeld hukka liikumise KOOS juhi Aivo Petersoni reisi Venemaa poolt okupeeritud Donetskisse ja kurtis meediale, et liikumise KOOS esindajad käituvad agressiivselt ja proovivad erakonda ära kaaperdada.[14][15]

9. augustil 2023 määras Harju Maakohus erakonna juhatuse asendusliikmeks vandeadvokaat Keijo Lindebergi, kes kuulus ise tol hetkel erakonda Parempoolsed. Varem seda ametit pidanud Igor Rosenfeld vabastati vastavate kohustuste täitmisest, kuna kohus leidis, et Rosenfeld ei saanud hakkama erakonna üldkoosoleku nõuetekohase läbiviimisega.[16]

Sama aasta septembris teatas erakond oma uudiskirjas, et juhatusel on plaanis erakond kaasajastada ning võtta uueks nimeks Erakond Vasakpoolsed.[17]

3. veebruaril 2024 pidi toimuma erakonna liikmete üldkoosolek, kus oli plaanis valida erakonnale uus nimi, sümboolika, juhatus, esimees, põhikiri ja programm. Selle läbiviimine aga luhtus, kuna kvoorumit ei tulnud kokku.[18][19]

2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistest erakond osa ei võtnud.

2024. aasta septembris teatas erakond oma uudiste- ja arvamusportaali VasakUudised käivitamisest kui ka plaanist võtta Soome Vasakliidu eeskujul erakonna uueks nimeks Erakond Vasakliit.[20][21]

Uus katse üldkoosolek korraldada leidis aset 26. jaanuaril 2025, kuid seegi pidi kvoorumi puudumise tõttu nurjuma. Veebruaris teatas erakond plaanist teha järgmine üldkoosoleku kokku kutsumise katse juba sama aasta juunis. See kord anti aga teada, et kvoorumi saavutamiseks oleks tõenäoliselt vaja üldkoosoleku eel erakonnast sadu liikmeid välja arvata.[22]

Eesti Vasakliit (2025–)

[muuda | muuda lähteteksti]

7. juunil 2025 toimus Tallinnas erakonna liikmete üldkoosolek, kus võeti vastu uus põhikiri ja programm ning valiti erakonna uueks nimeks Eesti Vasakliit. Erakonnale valiti ka uus juhatus, programmi- ja põhikirjatoimkond ning revisjonitoimkond. Sellega olid senise juhatuse asendusliikme Keijo Lindebergi volitused lõppenud. Kvoorumi saavutamiseks arvas erakond päev enne üldkoosolekut oma ridadest välja sajad liikmed, mille tulemusena jäi erakonda 27 liiget. Uue põhikirjaga kehtestas erakond oma maailmavaateks demokraatliku sotsialismi.[23]

  1. ↑ "Poliitiline avaldus". Vasakpoolsed, Eestimaa Ühendatud Vasakpartei. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. veebruar 2024. Vaadatud 7. veebruaril 2024.
  2. ↑ Toots, Anu (märts 2019). "2019 Parliamentary elections in Estonia" (PDF). Friedrich Ebert Foundation.
  3. ↑ Lanko, Dmitry (2015). "Estonian Political Parties in the mid-2010s" (PDF). Open Access Repository.
  4. ↑ Saïkovski, Valery (2. detsember 2020). "Non-systemic left opposition: why there are almost only Russians and there is no result". Postimees. Vaadatud 24. juunil 2022.
  5. ↑ "Erakonna põhikiri – Vasakliit | Sinu poolel. Vasakul". Vaadatud 16. septembril 2025.
  6. ↑ Ühendatud Vasakpartei liikmed kandideerivad Rahvaliidu nimekirjas
  7. ↑ http://rk2015.vvk.ee/voting-results.html
  8. ↑ Otsustatud: Vasakpartei esitatud kahest valimisnimekirjast jäi kehtima viimane, Postimees
  9. ↑ https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/election-result.html
  10. ↑ https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-4-voting-result.html
  11. ↑ "Выигрыш судебного дела вокруг Левой партии Эстонии тартуской группой ОЛПЭ в августе 2022 г.Информация и материалы. | Игорь Розенфельд" (vene). Vaadatud 16. septembril 2025.
  12. ↑ "50 AASTAT EESTIT AINUVALITSENUD PARTEI VAAGUB HINGE: kustutamishoiatus, 1200 välja visatud liiget, ametist lahkuv tankist, vähem kui neli eurot pangas". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 16. septembril 2025.
  13. ↑ "Восстановление Левой партии Эстонии в конце 2022 г., первые шаги. Конференция 22.10 22 г. и Общее собрание Левой партии Эстонии в Таллинне 26.11.2022 | Игорь Розенфельд" (vene). Vaadatud 16. septembril 2025.
  14. ↑ "EÜVP juht Rosenfeld: Aivo Petersoni reis Donetskisse läks üle piiri". Delfi. Vaadatud 16. septembril 2025.
  15. ↑ "Vasakpartei väitel üritab Aivo Petersoni liikumine nende erakonda kaaperdada". Delfi. Vaadatud 16. septembril 2025.
  16. ↑ Telegram.ee (27. detsember 2023). "Aasta kurioosum: Vasakpartei metamorfoosid ehk kuidas tuntud vandeadvokaat haaras ohjad". Telegram. Vaadatud 16. septembril 2025.
  17. ↑ "Vasakpoolsete uudiskiri nr 1/28.09.2023 – Vasakliit | Sinu poolel. Vasakul". Vaadatud 16. septembril 2025.
  18. ↑ "Erakonna liikmete üldkoosoleku kutse (03.02.2024 Tallinnas) – Vasakliit | Sinu poolel. Vasakul". Vaadatud 16. septembril 2025.
  19. ↑ ERR (3. veebruar 2024). "Galerii: Vasakpartei üldkoosoleku pidamine luhtus". ERR. Vaadatud 16. septembril 2025.
  20. ↑ "Käivitasime VasakUudised.ee portaali – Vasakliit | Sinu poolel. Vasakul". Vaadatud 16. septembril 2025.
  21. ↑ "Tule, teeme erakonna uueks! – Vasakliit | Sinu poolel. Vasakul". Vaadatud 16. septembril 2025.
  22. ↑ "Erakond vähendab liikmete arvu sadade liikmete võrra – Vasakliit | Sinu poolel. Vasakul". Vaadatud 16. septembril 2025.
  23. ↑ "Vasakliidu juuni uudiskiri – Vasakliit | Sinu poolel. Vasakul". Vaadatud 16. septembril 2025.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Vasakliit&oldid=7010886"