Noored Sotsiaaldemokraadid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
MTÜ Noored Sotsiaaldemokraadid
Kontor Tallinn, Eesti
Asutatud 1992
Liikmeid 3500
President Joosep Vimm
Peasekretär Ann Saks
Esimene asepresident Barbara Brigita Oja
Teine asepresident Madis Roodla
Volikogu juht Erik Liinar

Noored Sotsiaaldemokraadid on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna noortekogu.

Noortekogu asutati 12. detsembril 1992 tollase Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei (ESDP) noortekoguna ja see kandis nime Eesti Sotsiaaldemokraatlik Noorteliit. 1998. aastal liituti Eesti Maa-Keskerakonna noortekoguga Noored Tsentristid ja võeti ühinenud noortekogu nimeks Noored Mõõdukad. Varem, 1996. aastal olid liitunud EMKE ja ESDP.
2000. aastal liituti Eesti Rahvaerakonna Noortekoguga. Praegune nimi on 2003. aastast: sellega oli ta emaerakonnale teenäitajaks. Alates 12. maist 2018 juhib noortekogu Joosep Vimm.

NS kuuluvad aastast 1996. aastast Noorte Sotsialistide Rahvusvahelisse Liitu (International Union of Socialist Youth) ja 2001. aastast ühendusse Euroopa Noored Sotsialistid (Young European Socialists). Samuti on Noored Sotsiaaldemokraadid liige ühenduses Põhjala Noored Sotsialistid (Nordic Young Socialists).

Ühenduse presidendid[muuda | muuda lähteteksti]

Noorte Sotsiaaldemokraatide ideoloogiast[muuda | muuda lähteteksti]

Noorte Sotsiaaldemokraatide poliitiline programm toob aadetena välja võrdsuse, õigluse ja solidaarsuse. Oma eesmärgina toovad nad välja demokraatliku ja tasakaalustatud ühiskonna, kus kõigile ühiskonna liikmetele on tagatud eneseteostamise võimalus ning õiguste ja võimaluste võrdsus. Nende nägemuse kohaselt peaksid ühiskonnas olema tagatud inimõigused, hinnatud humanistlikud väärtused ning toimima koostöö ja ühised huvid.

Noorte Sotsiaaldemokraatide kui ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna teostatav sotsiaalpoliitika on õiglane, hooliv ning ühtlasi turvatunnet tagav. Noored Sotsiaaldemokraadid seisavad solidaarse tervishoiusüsteemi eest, kus igaüks saab vastavalt oma vajadustele arstiabi, ilma et arsti vastuvõttu peaks kinni maksma. Taolist süsteemi tagab tööandja igakuine sotsiaalmaksu maksmine, millest 13-protsendiline osakaal laekub ravikindlustuse vahenditesse.

Noorte Sotsiaaldemokraatide kaks põhieesmärki on levitada Sotsiaaldemokraatlikku mõtteviisi ja harida oma organisatsiooni liikmeid, kujundamaks neist täisväärtuslikke kodanikke, kes mõistavad ühiskonna toimimist ning hoolivad selle käekäigust.

Kronoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

  • 5. mai 2001 NS võtsid vastu "Manifesti ühest Eestist", ühiskonnakriitiline dokument, mille põhisõnum oli: Eestis paisuv ebavõrdsus nii ühiskonna kui regioonide vahel on ühiskonnast võõrandumise põhjus. Tehes ettepaneku sotsiaalselt hooliva riigi järele.
  • 6. veebruar 2003 NSi üksikliikmed vastandasid end USA sõjadiktaadile, kirjutades alla Jaan Kaplinski sõjavastasele avaldusele.
  • 3. mai 2003 NSi kongress avaldas toetust föderaalsele Euroopa Liidule. Ja toimus nimevahetus. Mõõdukuse aeg lõppes. Kongressi peeti Rakveres.
  • 12. november 2003 Noored Sotsiaaldemokraadid ja Noored Keskerakondlased nõudsid võrdset vanemapalka, osaledes meeleavaldusel Toompea lossi ees.
  • 26. november 2003 NS avaldas poolehoidu õpetajate streigile.
  • 13. august 2004 Noored Sotsiaaldemokraadid väljastasid pressiteate, milles tervitati järgmisel päeval toimuvat homoseksuaalsete inimeste paraadi Moonbow Pride ning kutsuti inimesi üles sallivusele seksuaal- ja teiste vähemuste suhtes.
  • 26. oktoober 2004 NS ühinesid Euroopa Noorte Sotsialistide algatusega Rocco Buttiglioni vastu, kuna Rocco Buttiglioni esines Euroopa Komisjoni ees naiste, seksuaalvähemuste ja põgenike vastase kõnega.
  • 2. november 2004 NS ühines koolide Riigi Kinnisvara AS haldusalasse suunamise vastase aktsioooniga, mille algatas Keskerakonna Noortekogu.
  • 21. november 2006 NS alustas maailma kultuuri koolitustega "Ilmaviis", mille eesmärk on õhutada muutma ka kooliharidust Lääne-kesksest maailmakesksemaks.
  • 6. mai 2007 NS taotles oma kongressil valimisõiguse andmist kohalike omavalitsuste valimistel alates 16-aastaseks saamisest.
  • 8. mai 2011 NS võttis oma kongressil vastu manifesti "Kasvatame Eestile Euroopa kõige konkurentsivõimelisema põlvkonna", milles antakse uusi suundi Eesti arenguks Riigikogule ning valitsusele.
  • 12. mai 2018 NS võttis oma kongressil vastu poliitilise avalduse, millega tehti ettepanek kehtestada 4-päevane töönädal.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]