Eesti Rahvaluule Arhiiv

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Eesti Rahvaluule Arhiiv (lühend: ERA) on aastal 1927 asutatud folklooriarhiiv, mille ülesanne on eesti rahvaluule kogumine, säilitamine ja selle laiemale üldsusele kättesaadavaks tegemine.[1] Arhiiv loodi Eesti Rahva Muuseumi allasutusena, alates 1940. aastast on arhiiv osa Eesti Kirjandusmuuseumist.

Eesti Rahvaluule Arhiiv tegutseb Eestis folkloori keskarhiivina. Lisaks kogumisele ja säilitamisele kuulub arhiivi ülesannete juurde orgaaniliselt ka materjali teaduslik analüüs, uurimistulemuste ja allikmaterjalide publitseerimine, populariseeriv ja pedagoogiline tegevus[viide?].

Folkloorimaterjale on Eestis järjepidevalt kogutud ligi kahe sajandi vältel[viide?]. ERA haldab umbes 1,5 miljoni leheküljelist käsikirjade kogu, fotokogus on 62 000 pilti, helikogus üle 188 000 pala helisalvestisi ja üle 1600 videosäiliku.[1]

Peale eesti rahvaluule sisaldab arhiiv ka Eestis elanud või elavate rahvusvähemuste folklooripärandit ja eesti sugulasrahvaste rahvaluulematerjali.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

ERA asutati 1927[1]. Arhiivi loomise üheks ajendiks oli see, et Jakob Hurda rahvaluulekogu toodi Soomest tagasi Eestisse. Soome oli see toimetatud Hurda surma järel. Oskar Looritsa juhtimisel hakkas Eesti Rahvaluule Arhiiv ka ise aktiivselt kogumistööga tegelema[3].

Mujal asuvaid rahvaluulekogusid hakati aastate jooksul järjekindlalt koondama ühte kohta kokku[viide?]. Nii toodi Soome Kirjanduse seltsist tagasi Eestisse Jakob Hurda loodud vanavarakogu ning EÜS-i viisikogu[viide?]. Arhiivi töötajad hakkasid ka ise aktiivselt pärimust koguma[viide?]. Aastate jooksul on tehtud koostööd paljude asutustega ja korraldatud koostööprojekte[viide?].

Aastal 1940 muudeti ERA Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnaks[1]. 1942. aastal pärast Kirjandusmuuseumi kui iseseisva üksuse likvideerimist liideti selle rahvaluule osakond TÜ filosoofiateaduskonnaga, kandes nime Tartu Ülikooli Eesti Rahvaluule Arhiiv[1]. 1943–1944 rahvaluulekogud viidi sõja tõttu välja teistesse hoidlatesse Tartu-, Viljandi- ja Läänemaal[1]. 1944. aasta taastati Kirjandusmuuseum kui institutsioon ja ühtlasi ka selle rahvaluule osakond[1]. Aastal 1995 nimetati Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond (ERA õigusjärglane) ümber Eesti Rahvaluule Arhiiviks[1].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 http://www.folklore.ee/era/ava.htm (vaadatud 28.01.2013)
  2. Salve, Kristi 2002. Muude rahvaste folkloor Eesti Rahvaluule Arhiivis. – Mall Hiiemäe (koost.). Kogumisest uurimiseni. Artikleid Eesti Rahvaluule Arhiivi 75. aastapäevaks. Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused, 20. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 29-52.
  3. http://www.kirmus.ee/ (vaadatud 25.09.2013)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]