Peeter Mardna

Peeter Mardna (sündinud 24. oktoobril 1938 Tallinnas) on eesti arst, sõudja ja poliitik.

Ta lõpetas aastal 1957 Tallinna 2. Keskkooli ja Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. Töötanud radioloogina mitmetes meditsiiniasutustes. 1980–1987 oli Mardna Tallinna Kiirabihaigla röntgendiagnostika osakonna juhataja, seejärel kuni 2001. aastani Magdaleena Haigla peaarst.

Ta on Eesti Terviseameti järelevalve osakonna juhtivinspektor ja arstiabi kvaliteedi eksperdikomisjoni aseesimees ning Ida-Tallinna Keskhaigla nõukogu liige. Peeter Mardna sai aprillis 2007 distsiplinaarse süüteo toimepanemise eest noomituse.^[1] Ta on alates 2009. aastast Keskerakonna liige. 2002–2009 kuulus ta Eestimaa Rahvaliitu.^[2] Kuulub Tallinna volikogusse. Peeter Mardna on Eesti Rooma Klubi liige.

Sõudjana[muuda | muuda lähteteksti]

Hakkas 1951 käima Erich Veetõusme jooksu- ja David Klassi suusatreeninguil, 1953–1956 jätkas treeninguid Aleksander Tšikini kergejõustiklaste rühmas. Sõudmist hakkas harrastama 1957 Erich Seileri ja Jüri Kuruli suunamisel.

Tulemused[muuda | muuda lähteteksti]

EM-il 1969 roolijata kahepaadil 7. koha.
Võitis NSV Liidu meistrivõistlustel 1961 ühepaadil pronksi, 1966 roolijata neljapaadil ja 1967 roolijaga neljapaadil pronksi ning NSV Liidu juunioride meistrivõistlustel 1960 ühepaadil hõbeda.
NSV Liidu rahvaste spartakiaadil 1971 roolijata kahepaadil hõbe.
NSV Liidu karikavõistlustel 1966 kaheksapaadil 2. ja 1969 roolijata kahepaadil 1. koht.
1969 kahepaadil Moskva regati võitja.
Tulnud 9 korral Eesti meistriks:
- 1960 ja 1964 ühepaadil,
- 1968 ja 1971 roolijata kahepaadil,
- 1968 roolijaga kahepaadil,
- 1971 roolijata neljapaadil,
- 1967 roolijaga neljapaadil,
- 1965 ja 1970 kaheksapaadil.
Meistersportlane (1961).

Kohtunikuna[muuda | muuda lähteteksti]

Sõudekohtunikuna 1978–2003 Rhv Sõudespordiliidu litsents, tegutsenud kohtunikuna 1980 Moskva ja 1988 Sŏuli OM-il ning 1995 MM-il.
Oli 1975–1989 Sõudespordiföderatsiooni kohtunikekogu esimees.
1992–2001 EOK ja 1992–2001 EOK täitevkomitee liige, a-st 2010 EOK auliige.
Kuulunud 1990–1997 ESK juhatusse.
Olnud 1971–1989 Sõudespordiföderatsiooni presiidiumi liige ja 1971–1975 presiidiumi aseesimees, 1989–2001 ja 2009–2017 Sõudeliidu juhatuse liige, ühtlasi 1989–1991 asepresident ja 1991–2001 president.
Oli 1992 Barcelona ja 2000 Sydney OM-il Eesti sõudedelegatsiooni juht.^[3]
Sõudeliidu aasta aktivist 1994–1995.