Tõnu Lume

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tõnu Lume, sambomaadleja ja sporditegelane.
Foto: Jaan Künnap, 1994

Tõnu Lume (sündinud 2. märtsil 1944 Tallinnas) on Eesti endine maadleja, treener, spordijuht ja näitleja.

Ta lõpetas 1962. aastal Tallinna 22. Keskkooli ja 1968. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi laevaehitusinsenerina.

Töötas aastatel 1968–1974 Tallinna Polütehnilise Instituudi arvutuskeskuses grupijuhina, 1974–1992 Põllumajandusministeeriumi arvutuskeskuse asedirektorina ja 1993 AS Pauligis, oli 1994–2007 AS Abestocki tegevdirektor, alates 2007. aastast nõunik.

Sportlasena[muuda | muuda lähteteksti]

Sportima hakkas 1956. aastal koolis. Alates 1959. aastast harrastas sambo- ja vabamaadlust Vladimir Mahhovi, Arnold Väli ja Sergei Kaškini juhendamisel. Tuli 1963–1970 9 korda sambomaadluses Eesti NSV meistriks ning sai vabamaadluses Eesti NSV meistrivõistlutel 1966. aastal hõbe- ja 1967. aastal pronksmedali.

Võitis aastatel 1965 ja 1970 Balti NSV-de meistrivõistlustel kuldmedali.

Treeneri ja sporditegelasena[muuda | muuda lähteteksti]

Oli aastatel 1990–1994 Eesti Spordi Keskliidu aseesimees, 1992–2014 Eesti Olümpiakomitee liige ja 2008–2016 Eesti Olümpiakomitee esindajate kogu liige. Juhtis 1992. aasta suveolümpiamängudel Eesti delegatsiooni ning 2000. ja 2004. aasta suveolümpiamängudel Eesti judomeeskonda.

Kuulus 1966–1972 Eesti NSV Samboföderatsiooni presiidiumi, oli 1972–1975 nii Eesti NSV Džuudo- kui ka Samboföderatsiooni esimees, 1975–1978 aseesimees ning 1978–2005 Eesti NSV Džuudoföderatsiooni/ Eesti Judoliidu president.

Oli Eesti Olümpiakomitee judotreenerite kutsekomisjoni esimees, tegutsenud ka kohtunikuna (sai 1968. aastal vabariiklik kategooria).

Filminäitlejana[muuda | muuda lähteteksti]

Osalenud näitlejana 9 filmis, sealhulgas:

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

"Eesti judo 40". Kaasautor; koostanud Tiit Lääne. Tallinn 2010

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]