Digitaalne ühtne turg

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Sissejuhatus[muuda | muuda lähteteksti]

ELi digitaalset ühtset turgu käsitlev skeem

Digitaalne ühtne turg (inglise keeles Digital Single Market) on Euroopa ühtse turu poliitika, mis hõlmab digitaalset turundust, e-kaubandust ja kaugsidet.[1] Jean-Claude Junckeri komisjon kuulutas 2015. aasta mais välja digitaalse ühtse turu mõtte.[2] Esialgu vastutas digitaalse ühtse turu eest Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip, kuid pärast tema Euroopa Parlamenti valimist vastutas selle eest Junckeri komisjoni liige Maroš Šefčovič.[3]

Digitaalse ühtse turu üks eesmärke oli parandada ettevõtete võimalusi ELis rahvusvahelise kaubanduse rakendamisel. Enne seda müüdi ainult 7% väikeste ja keskmiste suurusega ettevõtetest riikidevaheliseid kaupu või teenuseid.

Junckeri komisjoni eesmärk oli luua selline turg, mis oleks võimaldanud tagada kaupade, isikute, teenuste, kapitali ja andmete vaba liikumist ning kus saaksid Euroopa Liidu kodanikud ja ettevõtjad sõltumata rahvusest või asukohariigist sujuvalt ja õiglastel tingimustel osta või müüa kaupu ja teenuseid Internetist.

Teiseks oli pakkuda uusi võimalusi idufirmadele (inglise keeles start-up-firma) ja tagada see, et juhiks Euroopa edasi maailmas é-majanduse valdkonnas pärast digitaalse ühtse turu projekti lõpulejõudmist.[3]

Strateegia[muuda | muuda lähteteksti]

Digitaalne ühtne turg on osa ELi programmist "Digital Agenda for Europe 2020", mis on omakorda üks Euroopa Komisjoni algatusel 2010. aastal pakutud strateegia "Euroopa 2020". Euroopa Komisjoni strateegias on määratud ELi digitaalse ühtse turu strateegia.[4]

Euroopa Komisjoni strateegia on kolm peamist valdkonda ehk nn sammast:[5][3]

  1. tarbijate ja ettevõtjate jaoks parem ligipääs internetipõhistele toodetele ja teenustele;
  2. keskkond, mis soodustab digitaalvõrkude ja -teenuste kasvu ehk arengut;
  3. ELi digitaalne turg kui kasvumootor.

Need valdkonnad keskenduvad sellistele aspektidele, nagu ELi autoriõiguse seaduse ümberkujundus, audiovisuaalse meedia eeskirjade ülevaatus, geoblokeerimine, välismaa kauba müük, ELi telekommunikatsioonieeskirjade uuendus, digitaalsete teenuste isikuandmete töötlemine ja andmepõhise majanduse raja. See strateegia kutsuti ellu direktiivi "ELi autoriõiguse direktiiv" heaks kiitmise ja kasutuselevõtuga.[5]

Rändlusteenuse tasud ELis[muuda | muuda lähteteksti]

Rändlusteenused olid enamikule Euroopa elanikest aastaid probleemiks, eriti suureneva huvi andmeside kasutamise vastu reisil olles. Alates 2017. aasta 15. juunist saavad ELi liikmesriikide kodanikud reisida ilma rändlusteenuse tasudeta.[6] Reisil olles makstakse kõnede, SMS-ide ja andmesidemahu eest täpselt nii, nagu koduriigis. Piiramatu mahuga lepingus kehtivad need tingimused ka välismaal viibides ja rändlusteenust kasutades. Teenusepakkuja saab lisatasu küsida kahel viisil:[7]

  • mobiilandmeside maht võib olla seatud õiglase kasutamise piiranguga, mille ületamisel tuleb tasuda lisatasu kuni 7,7 €/GB + käibemaks; see summa on 6,5 korda väiksem kui summa enne 2017. aasta 15. juunit ning 25 korda väiksem kui summa enne 2016. aasta aprilli,
  • kui inimene kasutab nelja kuu jooksul teenuseid välismaal rohkem kui kodumaal.

Väärtus[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa digitaalsest ühtsest turust saaks internetipõhiste ettevõtete jaoks üks suurima väärtusega turgudest. Aastal 2016 maksid ELi tarbijad e-ostlemise eest peaaegu 500 mld eurot, nt Suurbritannia ostlejate osa sellest oli hinnanguliselt 153 mld eurot. Samal aastal kulutas Ameerika Ühendriik internetiostudele aga 363 mld eurot. Eeldatakse, et võib see summa Euroopas 2020. aastaks kahekordistuda digitaalse ühtse turu eduka osutumise tõttu.[8] Junckeri komisjoni andmetel loob täiesti toimiv digitaalne ühtne turg ELi majandusse aastas 415 mld eurot ja aitab luua sadu tuhandeid uusi töökohti.[6][3]

Vaadake[muuda | muuda lähteteksti]

Lisalugemist[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Digital Single Market seisuga 31.10.2019.