Digitaalne ühtne turg

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
EL-i digitaalset ühtset turgu käsitlev skeem

Digitaalne ühtne turg on Euroopa ühtse turu juurde kuuluv poliitika, mis hõlmab digitaalset turundust, E-kaubandust ja telekommunikatsiooni.[1] Digitaalse ühtse turu mõtte kuulutas 2015. aasta mais välja Jean-Claude Junckeri komisjon.[2] Algselt oli digitaalse ühtse turu eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip, kuid pärast tema Euroopa Parlamenti valimist oli selle eest vastutav Junckeri komisjoni liige Maroš Šefčovič.[3]

Digitaalse ühtse turu loomise üks eesmärke oli parandada ettevõtete võimalusi EL-is piiriülese kaubandusega tegelemiseks. Enne seda müüs ainult 7% väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest kaupu või teenuseid piiriüleselt. Junckeri komisjoni eesmärk oli luua selline turg, kus oleks tagatud "kaupade, isikute, teenuste, kapitali ja andmete vaba liikumine" ning kus Euroopa Liidu kodanikud ja ettevõtjad saaksid "sõltumata rahvusest või asukohariigist sujuvalt ja õiglastel tingimustel osta ja müüa kaupu ja teenuseid internetis". Eesmärk oli pakkuda uusi võimalusi ka idufirmadele ja tagada see, et pärast digitaalse ühtse turu projekti lõpule viimist oleks Euroopa jätkuvalt maailmas juhtiv jõud digitaalmajanduse valdkonnas.[3]

Strateegia[muuda | muuda lähteteksti]

Digitaalne ühtne turg on osa Euroopa Liidu programmist "Digital Agenda for Europe 2020", mis omakorda on üks Euroopa Komisjoni poolt 2010. aastal välja pakutud strateegia Euroopa 2020 algatustest. See on määratletud Euroopa Komisjoni strateegias "Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia".[4]

Euroopa Komisjoni strateegia kolm peamist valdkonda ehk "sammast" on:[5][3]

  • tarbijate ja ettevõtjate parem ligipääs internetipõhistele toodetele ja teenustele;
  • keskkond, mis soodustab digitaalvõrkude ja -teenuste kasvu ning arengut;
  • Euroopa digitaalne turg kui kasvumootor.

Need sambad peaksid tegelema selliste küsimustega nagu "Euroopa Liidu autoriõiguse seaduse reformimine", "audiovisuaalse meedia eeskirjade ülevaatamine", geoblokeerimine, piiriülene müük, "EL-i telekommunikatsioonieeskirjade reformimine", "isikuandmete töötlemine digitaalsete teenuste poolt" ja "andmepõhise majanduse rajamine".[5] Selle strateegia juurutamine kutsuti ellu direktiivi "Direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul" heaks kiitmise ja kasutuselevõtuga.

Rändlusteenuse tasud EL-is[muuda | muuda lähteteksti]

EL-is rakendatavad rändlusteenuse olid suurele osale Euroopa elanikest aastaid probleemiks (eriti tänu suurenevale huvile andmeside kasutamise vastu reisil olles). Alates 2017. aasta 15. juunist saavad EL-i liikmesriikide kodanikud reisida ilma rändlustasudeta.[6] Reisil olles tehtud kõnede, saadetud SMS-ide ja kasutatud andmesidemahu eest tasutakse täpselt nii, nagu seda tehtaks koduriigis. Piiramatu mahuga lepingu korral kehtivad need tingimused ka välismaal viibides ja rändlusteenust kasutades. Teenusepakkuja võib lisatasu küsida kahel juhul:[7]

  • mobiilse andmeside mahule võib olla seatud "õiglase kasutamise" piirang, mille ületamisel tuleb tasuda lisatasu (kuni 7,7€/GB + käibemaks); see summa on 6,5 korda väiksem kui enne 2017. aasta 15. juunit ja 25 korda väiksem kui enne 2016. aasta aprilli;
  • kui inimene kasutab nelja kuu jooksul teenuseid välismaal rohkem kui kodumaal.

Väärtus[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa digitaalsest ühtsest turust saaks internetipõhiste ettevõtete jaoks üks suurima väärtusega turgudest. Aastal 2016 sooritasid Euroopa tarbijad internetis oste peaaegu 500 miljardi euro eest (Suurbritannia ostlejate osa sellest oli hinnanguliselt 153 miljardit eurot). Samal aastal kulutati Ameerika Ühendriikides internetiostudele aga 363 miljardit eurot. Eeldatakse, et digitaalse ühtse turu edukaks osutumise korral võib see summa Euroopas 2020. aastaks kahekordistuda.[8] Junckeri komisjoni andmetel panustaks täielikult toimiv digitaalne ühtne turg Euroopa Liidu majandusse aastas 415 miljardit eurot ja aitaks luua sadu tuhandeid uusi töökohti.[6][3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Lisalugemist[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Digital Single Market seisuga 31.10.2019.