Vecbrenguļi mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vecbrenguļi mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 96

Vecbrenguļi mõis, varem Brenguļi mõis (saksa keeles Alt-Wrangelshof, varem Wrangelshof, läti keeles Vecbrenguļu muiža, varem Brenguļu muiža) oli rüütlimõis, hiljem rüütelkonnamõis Liivimaal Valga kreisis Trikāta kihelkonnas. Praegu asub mõisasüda Lätis Beverīna piirkonnas Brenguļi vallas Brenguļi külas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Varasem ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vecbrenguļi mõisa kohta on teateid 1474. aastast, mil Johann Kokenhausen müüs selle Heinrich Wrangellile; tema suguvõsa järgi sai mõis oma nime. 1531. aastal on omanikuna mainitud Georg Wrangelli. Veel 1599. aastal oli see Wrangelli perekonna valduses.

Mõis Rootsi ajal[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Liivimaa Rootsi võimu alla minekut doneeris kuningas Gustav II Adolf peaaegu terve Trikāta kihelkonna kantsler krahv Axel Oxenstiernale. 1680. aastatel läks mõis reduktsiooni alla ja see võeti Oxenstiernadelt ära.

Mõis XVIII sajandil[muuda | muuda lähteteksti]

1725. aastal doneeris keisrinna Katariina I mõisa koos teiste kihelkonna valdustega Liivimaa rüütelkonnale. Pärast asehalduskorralduse kehtestamist võeti mõis 1786. aastal riigile. 1788. aastal eraldati sellest 10 adramaad, millest kujunes Jaunbrenguļi mõis. Pärast Katariina II surma taastas tema poeg Paul I asehalduskorra eelse olukorra ja mõis anti 1797. aastal rüütelkonnale tagasi. Viimase valdusõigust kinnitati 1810. aasta ukaasiga.

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus aastal 1816 10 ja 7/8 adramaad, sellele allus 288 mees- ja 331 naishinge.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Von H. von Bienenstamm. Riga, bei Deubner, 1826. Riga, gedrukkt in der Müllerschen Buchdrukkerei. Riga : Deubner, 1826 lk. 273

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 282, 283 [1].