Bema

Bema Pnyxi künkal Ateenas, 6.–4. sajand eKr

Beloianniszi (Fejéri komitaat, Ungari) kreeka õigeusu kiriku ikonostaasi kuninglikud uksed, ees ambon, mis eendub bema'st poolringikujuliselt

Üheastmeline bema ambonile asetatud küünlajalaga väikeses Agia Paraskevi kirikus Rethymnos Kreetal

Lihtne sirge puuastmetega bema ikonostaasiga Rõbatši õigeusu kirikus Kaliningradi oblastis

Bema (vanakreeka βῆμα 'platvorm' või 'aste') on varakristlikus kirikuhoones, samuti idakristluse pühakodades ruumi idapooses osas asuv mõneastmeline kõrgendik. Õigeusu kirikuis paikneb sellel vaid vaimulikkonnale mõeldud ruumiosa, mis on eraldatud kiriku ülejäänud osast barjääri või ikonostaasiga.

Bema'ks nimetatakse arhitektuuris üldisemalt ka apsiidile eelnevat idapoolseimat ruumiosa bütsantsi ristkuppelkirikutes ja varakristlikes basiilikates.

Ajalugu

Vana-Kreekas

Vana-Kreekas oli bema astmetega kivist platvorm avalikus ruumis. Funktsioonilt oli see poodium, millelt oraatorid esitasid kõnesid kodanikele või loeti ette kohtuotsuseid. Üks selline on säilinud Ateenas Pnyxi künkal.

Vanakreekakeelne sõna bema esineb Uues testamendis kohtuniku või keisri kõrge istme tähenduses, näiteks Matteuse evangeeliumis 27:19, Johannese evangeeliumis 19:13 ja Apostlite tegude raamatus 25:10 (eesti keeles 'kohtujärg', 'kohtujärjel'), samuti kirjas roomlastele 14:10, kus kõneldakse kohtust.

Kristluses

Varakristlikes basiilikates oli bema hoburauakujuline astmetega kõrgendik, mis asukohalt peegeldas apsiidi. On ilmnenud, et bema't ei ehitatud alguses kaugeltki igale kirikule, vaid see esines sageli piirkonna vanimal kirikul, või esinesid need enam-vähem samaaegselt ehitatuna mitmes lähestikku asetsevas külas, kusjuures osale vanematele kirikutele lisati see tagantjärele. See on tekitanud seisukoha, et bema olemasolu sõltus kohaliku ehitusmeistri või arhitekti eelistusest. Sellel kõrgendikul asetsesid vaimulike istmed (synthronon) ja ühtlasi loeti sellelt kõrgendikult pühakirja ja öeldi jutlust.. Bema võis hõlmata terve põikhoone, nagu Peetruse basiilikas ja San Paolo fuori le mura basiilikas Roomas (mõnikord on bema't ja transepti samastatud), transepti ja löövi ristumiskoha, nagu Johannese basiilikas või vaid apsiidi, nagu Sant'Apollinare in Classe basiilikas.

• 
  Johannese basiilika Efesoses. Esiplaanil on näha bema aste, synthronon'i jäänused bema tagaservas
• 
  Püha Nikolause hauapaika rajatud kirik Demres Antalya provintsis
• 
  Sant'Apollinare in Classe basiilika apsiid
• 
  San Paolo fuori le mura basiilikas hõlmab kolmeastmeline bema kogu transepti, moodustades koos apsiidiga T-kuju

Idakirikus säilis bema kiriku siseruumi ühe elemendina ja see on enamasti olemas õigeusu kirikutes. Kujult on see mõneastmeline kõrgem platvorm kiriku idaosas, millega on liitunud ambon (seda keskosa kuninglike uste ees nimetatakse soleaks). Tavaliselt paikneb bemal ikonostaas, mis osaliselt või täielikult varjab apsiidis asuva altariruumi. Vahel paiknevad bema'l kas ühel või mõlemal pool apsiidi ka kooripuldid (kliiros).

Läänekirikus kujunes varakristlikust bema'st ajapikku altariesine kõrgendik ja kantsel. Keskaja ladinakeelsetes tekstides ei kasutata kreeka sõna bema, ent samas tähenduses paistavad Liber Pontificalises olevat sõnad tribunal ja presbyterium.

Judaismis

Sünagoogis on bima, bimah kahe-kolme astmega varustatud kõrgem platvorm, millelt loetakse Toora tekste. Bimah võib paikneda ruumi keskel ja tooralaekast eraldi, nagu ortodoksses judaismis, või tooralaeka ees nagu teistes judaismi harudes. Sünagoogi bimah't ümbritseb alati balustraad või võre.

Asukoha ja funktsiooni poolest sarnaneb bimah varakristlikule ambonile ja viimatinimetatut on peetud sünagoogi bimah järeltulijaks.

• 
  Bimah Riia sünagoogis
• 
  Sünagoogi keskel asetsev bima ortodoksse judaismi traditsiooni järgi

Vaata ka

• Kooriruum
• Presbüteerium
• Altariesine
• Ambon
• Kantsel

Välislingid

• Bema OrthodoxWikis
• Parts of the Church Building: the Bema