Kliiros

Allikas: Vikipeedia
Lauljad kliirosel Konstantinoopoli patriarhaadi Püha Georgi kirikus İstanbulis
Kliirosel on stasidia ja lugemispuldid liturgiliste raamatutega

Kliiros (vanakreeka keeles κλήρος klēros, mitmuses κλήροι klēroi; kirikuslaavi keeles клиросъ või mõnikord крилосъ) on õigeusu kirikus ja kreekakatoliku kirikus ruumiosa, mis on reserveeritud kirikukoorile. Tavaliselt on seal lugemispult ning seal hoitakse ka tarvisminevaid liturgilisi raamatuid ja noote[1].

Nimetus tuleneb kreeka sõnast tähendusega 'loos' või 'liisk', sest algselt määrati lauljad ja lugejad jumalateenistusel liisuheitmise teel.

Ajalooliselt oli katedraalides, kloostrites ja suuremates kirikutes tavaks kaks kliirost – peaaltarist vasemal ja paremal. Kummalgi oli koor ja need laulsid jumalateenistustel antifooniliselt, st vaheldumisi. Nii oli tavaks Bütsantsi keiserlikus katedraalis Hagia Sophias Konstantinoopolis ja see liturgiline praktika sai standardiks, mida järgisid kõik Bütsantsi liturgiat kasutavad kirikud, kuid antifooniline laulmine on siiani tavaks ka tänapäeva Lääne-Euroopa kloostrites ja katedraalides[2]. Ka vene traditsioonis asub kliiros enamasti altariesise lõuna- ja põhjapoolses otsas, sageli väikesel kõrgendikul, olles vastavalt siis parempoolne ja vasakpoolne kliiros. Kliiros võib asuda ka kooripealsel, st koguduseruumi lääneosas vahekorrusel, ja sel juhul nimetatakse seda верхний клирос 'ülemine kliiros'[3].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://orthodoxwiki.org/Kliros
  2. https://orthodoxwiki.org/Kliros
  3. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. jaanuar 2020. Vaadatud 7. juunil 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)