Kohtuotsus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kohtuotsus on kohtu vastu võetud resolutsioon menetluspoolte õiguste kohta. Kohtuotsused tehakse tsiviil-, haldus-, väärteo- ja kriminaalasjades.[1]

Otsuse kuulutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Tsiviilasjades ja haldusasjade kohtuotsuse kuulutamist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS).[2] TsMS-i § 452 järgi tuleb kohtuotsus avalikult teatavaks teha istungil või pärast istungit kohtukantselei kaudu.[3] Kui otsus jääb tegemata kohtuistungil, siis peab kohus määrama uue istungi aja ja viisi, kuidas otsus avalikult teatavaks tehakse. Kui asi saab lahendatud istungit pidamata, siis teatab kohus menetlusosalistele kohtuotsuse teatavakstegemise aja.[4]

Väärtegude eest teeb maakohus otsuse rahatrahvi, aresti, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohta või otsuse väärteomenetluse lõpetamise kohta. Väärtegude kohtuvälise menetluse ja kohtumenetluse kord on sätestatud väärteomenetluse seadustikus (VtMS). Kohus kuulutab kohtuotsuse välja peale kohtuvaidluse lõppemist.[5]

Kriminaalasjade kohtuotsuse kuulutab välja kohus enne nõupidamistuppa minekut. Selle kuulutamisel võib kohus avaldada ainult otsuse resolutiivosa ja selgitada suuliselt otsuse olulisimaid põhjendusi ning teavitada kohtumenetluse pooltele päev, millal nad saavad otsusega tutvuda. Kriminaalasjade kohtuotsuse kuulutamine on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikuga (KrMS).[6]

Jõustumine[muuda | muuda lähteteksti]

Tsiviilasjades tehtud otsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada, vastasel juhul peatub kohtuotsuse jõustumine.[3]

Haldusasjades jõustub kohtuotsus pärast edasikaebamise tähtaja möödumist ning otsuse vaidlustamise korral jõustub otsus ainult vaidlustamata osas. [7]

Väärteoasjades tehtud kohtuotsus jõustub, kui on möödunud edasikaebamise või kassatsiooniõiguse kasutamise õigus ning kohtule pole kirjalikku soovi esitatud. Kohtuotsus aresti mõistmise korral jõustub kohe peale selle tegemist. [5]

Kriminaalasjades kohtulahendi jõustumist sätestab KrMS-i 18. peatükk. Otsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada.[6]

Avalikustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Nii tsiviil-, haldus-, väärteo- kui ka kriminaalasja jõustunud kohtuotsus avalikustatakse arvutivõrgus – maakohtute, halduskohtute ja ringkonnakohtute otsustega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel. Riigikohtu otsused on avaldatud Riigikohtu kodulehel.[1]

Kohtuotsuse täitmine[muuda | muuda lähteteksti]

Tsiviilasja kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsust tuleb täita viivitamata, sel juhul täidetakse otsus enne selle jõustumist. Kui pool ei täida kohtulahendit vabatahtlikult, siis täidetakse otsus sissenõudja avaldusega. Kohtuotsuse täitmine välisriigis on võimalik, kuid nende riikide vahel on sõlmitud rahvusvaheline leping.[2]

Haldusasjades täidetakse kohtuotsus pärast jõustumist ning kohus võib selle täitmiseks ette näha tähtaja. Kohtuotsuse täitmata jätmisel võib kohus määrata rahatrahvi.[4]

Väärteoasjas tehtud otsus täidetakse, kui see on jõustunud ning süüdlane pole taotlenud aresti või trahvi edasilükkamist. Otsus rahatrahvi kohaldamise kohta edastatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele, kes kontrollib süüdlase rahatrahvi nõude täitmisest. Kohtuotsus, millega pööratakse juhtimisõiguse äravõtmine täitmisele, saadetakse asutusele, kes peab kõnealuse õiguse ära võtma. Otsus aresti mõistmise kohta pööratakse täitmisele kohe peale selle tegemist, kui süüdlane oli menetluse ajaks kinni peetud. Kui süüdlane ei olnud kinni peetud, siis saadetakse talle teatis informatsiooniga, millal ja kuhu ta peab karistuse kandmiseks kohale tulema. Süüdlase mitte ilmumisel teeb maakohus määruse arestimajja sundtoomise kohta.[4]

Kriminaalasjas tuleb kohtumäärus täita kohe, kui see on jõustunud ehk puudub võimalus vaidlustada. Vangistuse täitmisele pööramisel saadab kohus süüdimõistetule teatise karistuse kandmise kohta. Kui isik ei ilmu ettenähtud ajaks, tehakse taotlus vangla politseiasutusele sundtoomise kohta.[6]

Edasikaebamine[muuda | muuda lähteteksti]

Apellatsioon ehk edasikaebamine on kohtuotsuse peale esitatav kaebus.[8]

Tsiviilasjas tehtud esimese astme kohtu otsuse peale saavad menetlusosalised ja iseseisva nõudega kolmandad isikud esitada apellatsioonikaebuse, kui rikutakse õigusnormi või kui tuleks apellatsioonimenetluse käigus teha esimese astme kohtu otsusest teistsugune otsus.[2]

Halduskohtu otsuse saab edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui halduskohus on ekslikult kohaldanud või oluliselt rikkunud õigusnormi. Apellatsioonkaebuse võivad esitada pooled, kolmandad isikud ning menetlusse kaasamata jäänud isikud.[4]

Väärteomenetluses tuleb apellatsioon esitada 15. päeva jooksul alates päevast, mil otsus on menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav.[5]

Kriminaalasja korral on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon, kui ta ei nõustu kohtu otsusega ning kohus koostab kohtuotsuse apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest 15 päeva jooksul.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Riigikohus: Kohtuotsus. (s.a). Kasutatud 04.10.18, http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/kohtuotsus
  2. 2,0 2,1 2,2 Riigikohus: Kohtuotsus tsiviilasjades. (s.a). Kasutatud 04.10.18, http://www.kohus.ee/et/kohtuotsus/tsiviilasjades
  3. 3,0 3,1 Tsiviilkohtumenetluse seadustik – RT I, 04.07.2017, 31.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Riigikohus: Kohtuotsus haldusasjades. (s.a). Kasutatud 04.10.18, http://www.kohus.ee/et/kohtuotsus/haldusasjades
  5. 5,0 5,1 5,2 Riigikohus: Kohtuotsus väärteoasjades. (s.a). Kasutatud 04.10.18, http://www.kohus.ee/et/kohtuotsus/vaarteoasjades
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 Riigikohus: Kohtuotsus kriminaalasjades. (s.a). Kasutatud 04.10.18, http://www.kohus.ee/et/kohtuotsus/kriminaalasjades
  7. Halduskohtumenetluse seadustik – RT I, 28.12.2011, 7.
  8. Keelehooldekeskus: Dictionary. (s.a). Kasutatud 15.11.18, http://keelehooldekeskus.ee/dictionary/?string=apellatsioon%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0%C2%A0