Baltic Pride

Allikas: Vikipeedia

Baltic Pride (Eestis ka: Oma Maailma Avardamise ehk OMA festival) on 2009. aastast toimuv iga-aastane LGBT+ kultuurifestival, mis toimub kordamööda Baltimaade pealinnades – Tallinnas, Riias ja Vilniuses.[1] Baltic Pride "seisab vaba ja hooliva ühiskonna eest, kus kõigil on hea ja turvaline elada, olenemata seksuaalsusest, sooidentiteedist ja eneseväljendusest".[2] Festivaliga tõstatakse esile kohaliku LGBT-kogukonna muresid, õigusliku olukorda ning ühiskonnas laiemalt sallivuse teema.[3] Üritust veavad Eesti LGBT Ühing, Lätis tegutsev Mozaīka ning Leedu Gei Liit

Baltic Pride'i eelkäijad[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis toimus 2003. aastal esimene organiseeritud LGBT ürituste sari, kui kahel päeval toimus luuletuste lugemine, filmide näitamine, pidu ning oli avatud mikrofon.[4] 12.–15. augustil 2004 toimus LGBT kultuuriürituste sari Baltic Pride Tallinn. Eesti esimese LGBT kultuurinädala raames toimus Tallinna kesklinnas Eesti ja kogu Baltikumi esimene esimene LGBT-paraad Moonbow Pride.[5][6] Rahumeelselt kulgenud rongkäigust võttis osa hinnanguliselt 200 inimest.[7] Kui 2005. aasta paraad kulges ilma eriliste vahejuhtumiteta, siis 2006. aastal hilines rongkäigu algus pommiähvarduste tõttu ning umbes 5 inimest said paraadil osalemisel tõsisemaid vigastusi.[8][9][10] LGBT kultuurinädalad koos paraadiga toimusid 2004–2007. Eelkõige turvakaalutlustel katkes paraadide traditsioon 2007. aastal.[11][4]

2005. aastal toimus Riias Läti esimene LGBT paraad Riga Pride.[12] Vägivaldseks muutunud rongkäigul osales umbes 70 inimest, kelle vastu protesteeris umbes 3000 meeleavaldajat. Meelavaldajad loopisid paraadilisi tomatite ja munadega ning tungisid vaatamata politsei kohalolule osalejatele kallale. 2008. aastani toimunud paraade saatsid arvukad rongkäigu vastased, vägivald ja võimude korduvad katsed paraade ära keelata.[13][14] Kui 2005. aastal toimus Riias vaid paraad, siis alates 2006. aastast hakati sellega siduma ka teisi üritusi.[15]

2007. aastal toimus Vilniuses esimene pride-üritus: Vikerkaare päevad. Nädal aega väldanud ürituste sarjas toimusid avalik demonstratsioon, pidu ning erinevad konverentsid ja seminarid.[16]

2008. aastal otsustasid Baltikumi LGBT organisatsioonide esindajad ühiselt Siguldas, et edaspidi hakatakse koos korraldama ühist Baltic Pride festivali.[1]

Toimunud festivalid[muuda | muuda lähteteksti]

2009 Riia[muuda | muuda lähteteksti]

16.–17. mail Riias toimunud esimese Baltic Pride festivali raames toimusid kahe päeva jooksul erinevad töötoad, poliitilised debatid ning filmilinastused.[17] Festivali kavas olnud LGBT paraad toimus Riia kesklinnas asuval Vērmanes'e pargis. Rongkäigul osales umbes 600 inimest. Politsei poolt tugevalt turvatud paraad kulges ilma tõsisemate vahejuhtumiteta. Tegemist oli esimese korraga Riias, kui rongkäigul osalejaid ei transporditud turvakaalutlustel politseibussiga paraadi alalt minema ning neid ei rünnatud ega ahistatud. Samas saatsid paraadil osalejaid meeleavaldajate homofoobsed ja nende suhtes füüsilisele vägivallale üleskutsuvad plakatid.[18][19]

Riia linnavolikogu otsustas paraadile antud loa tagasi võtta, kuna nende silmis oli marss "avalikku sündsust solvav ning avaliku julgeoleku oht." Amnesty International oli linnavolikogu otsuse suhtes äärmiselt kriitiline: "Langetatud otsus on vastuolus Läti seadustega ning rikub Baltikumis elavate LGBT-inimeste õigust väljendusvabadusele ja rahumeelsele kogunemisele."[20] Otsus kaevati kohtusse. Kohus otsustas tühistada linnavalitsuse otsuse ja sellega lubada paraadil toimuda.[21]

2010 Vilnius[muuda | muuda lähteteksti]

5.–9. mail Vilniuses toimunud festival kavas olnud üritused tõmbasid tähelepanu seksuaalse sättumuse alusel toimuvale diskrimineerimisele ning homofoobia tekke põhjustele ja tagajärgedele. Festivali raames toimusid erinevad kultuurilise ja sotsiaalsed üritused: näitused, filmifestival ning konverents "Inimõigused hirmu ja eelarvamuste vastu".[22] Nädala tipphetkeks oli "Võrdsuse marss", mis oli ühtlasi ka Leedu esimene LGBT-paraad. Rongkäigul osales umbes 500 inimest, teiste seas ka kaks Leedu parlamendi liiget. Paraad ise küll kulges ilma tõsisemate vahejuhtumiteta, aga politsei pidi jõudu kasutama ürituse vastaste suhtes, kes üritasid paraadi alale tungida. Üritusel said meeleavaldajate käe läbi viga üks politseinik ja ajakirjanik. Meeleavaldajad karjusid paraadil osalejatele solvanguid ning loopisid neid kivide ja pudelitega.[23] Paraadi saatis umbes 1000 meeleavaldajat ja 600 politseiniku.[24]

Festivali nädala alguses otsustas Leedu alama astme kohus paraadi turvakaalutlustel ära jätta. Kohtu otsust kritiseeris teiste seas teravalt riigi president Dalia Grybauskaitė. Järgmise astme kohus ei nõustunud alama astme kohtu otsusega. Kohus ütles, et riik peab tagama enda kodanikele õiguse rahumeelseks kogunemiseks. See õigus on kohtu järgi ka vähemustel, kes võivad omada ebapopulaarseid ideoloogiaid. Nimelt oli kuu aega enne paraadi toimumist selle vastu enam kui 70% küsitletud leedukatest.[24] Kohus rõhutas, et selle õiguse võimalikud negatiivsed tagajärjed ei ole piisav põhjus, et rongkäigu toimumist takistada.[25][26]

2011 Tallinn[muuda | muuda lähteteksti]

6.–11. juunil toimus Baltic Pride'i pidustuste raames Tallinnas Oma Maailma Avardamise Festival (OMA festival). Festivali kavas oli LGBT filmiprogramm, kontserdid, näitused, õpitoad, peod ja spordisündmused.[27] Samuti toimus konverents "Erinevus rikastab", mis keskendus erinevas vanuses seksuaalvähemustele.[28] Nädala lõpetas Rotermanni kvartalis toimunud vabaõhu kontsert, kus teiste seas esinesid Ithaka Maria, ansambel Laine, Sofia Rubina ja Jana Kask.[27][28]

Festivalile avaldasid ühispöördumises toetust mitmete Euroopa riikide suursaatkonnad Eestis.[29] Oma ametliku seisukoha avaldas ka Eesti katoliku kirik.[30]

2012 Riia[muuda | muuda lähteteksti]

28. maist 3. juunini Riias toimunud festivali kavas olid erinevad seminarid, töötoad ja filmilinastused. Festivali kõrgpunktiks oli Riia kesklinnas toimunud LGBT-paraad, kus osales umbes 400 inimest.[31] Rongkäik toimusid suuremate vahejuhtumiteta.[32][33] Peale paraadi toimus Germanese pargis miiting "Tehke häält inimõiguste eest". Teiste seas osalesid festivalil Läti välisminister Edgars Rinkēvičs, sotsiaalminister Ilze Viņķele ja Riia linnapea Nils Ušakovs. Euroopa Parlamendi LGBT Õiguste Töörühma esindaja Ulrike Lunacek kommenteeris festivali Lätis järgmiselt: "Rohke osavõtt ja kahe ministri osalemine on ennekuulmatu. Arvestades seda, et kuus aastat tagasi pidime me, paraadil osalejad, end hotellis peitma. Seda seetõttu, kuna politsei ei saanud või ei tahtnud meid kaitsta tänavale tulnud radikaalsete protesteerijate eest."[32]

2013 Vilnius[muuda | muuda lähteteksti]

13.–31. juunil Vilniuses toimunud Baltic Pride festivali kavas olid Leedu LGBT ajaloo näitus, luuleõhtu, rahvusvaheline inimõiguste konverents, filmifestival ning erinevad töötoad, fotonäitused ning peod.[34] Festivali kulminatsiooniks oli Vilniuse kesklinnas Gediminase puiesteel toimunud LGBT-paraad, kus marssis umbes 800 inimest. Teiste seas ka mitmed Euroopa Parlamendi liikmed ning kaks Leedu parlamendi liiget.[35][36] Paraad toimus ilma tõsisemate vahejuhtumiteta. Euroopa Parlamendi LGBT Õiguste Töörühma kaaspresident Ulrike Lunacek kirjeldas marssi järgmiselt: "Kui välja arvata paar visatud muna ja üks vigastatud politseinik, on Leedus olukord kahtlemata paremaks läinud."[36]

Vilniuse linnapea Artūras Zuokas üritas takistada paraadi toimumist linna südames, tuues ettekäändeks turvakaalutlused. Seda vaatamata sellele, et samasse kohta on varem lubatud teisi demonstratsioone. Kaks erinevat kohtuastet otsustasid, et Vilniuse linnavalitsus on paraadi keelamisega rikkunud selle korraldajate ja seal osalejate õigust rahumeelseks kogunemiseks. Ka peale kohtuotsuste teada saamist üritasid linnavõimud takistada paraadi toimumist südalinnas. Amnesty International avaldas Vilniuse linna tegevuse suhtes nördimust.[37][36]

2014 Tallinn[muuda | muuda lähteteksti]

2.–8. juulil toimus toimus Tallinnas ja Tartus Baltic Pride'i pidustuste raames OMA festival. Festivali teemaks oli "Astu Välja!" ning tunnuslauseks "Ma astun välja enda õiguse eest olla mina ise, ma astun välja oma perekonna ja sõprade õiguse eest olla need, kes nad on". Igale päevale oli määratud kindel teema: lood, tervis, poliitika, identiteedid, välja astumine ning perekond.[38] Festivali raames toimusid erinevad etendused, töötoad, arutelud, lugemisgrupid, näitused.[39] Kinos Artis toimus filminädal "Erinevus rikastab".[40] OMA festivali kulminatsiooniks oli Sõpruse kino esisel platsil toimunud vabaõhukontsert "Astu välja!", kus teiste seas astusid üles Jana Kask, Vaiko Eplik ja Eliit, Kaire Vilgats ja Lauri Liiv.[41]

2015 Riia[muuda | muuda lähteteksti]

15.–21. juunil Riias toimunud Baltic Pride ühines Europride festivaliga. Tegemist oli esimese korraga, kui üleeuroopaline LGBT pride-nädal toimus endises NSVL liiduvabariigis. Festivali tunnuslauseks oli "Ole muutus! Tee ajalugu! Ajaloo muutmine on kuum!".[42] Nädal aega väldanud festival kulmineerus vabaõhkukontserti ja LGBT-paraadiga. Riia kesklinnas toimunud paraadil osales umbes 5000 inimest. Paraad toimus ilma tõsisemate vahejuhtumiteta. Lisaks kohalikule LGBT-kogukonnale osalesid festivalil ka mitmed ühiskondlikud organisatsioonid, kultuuriühendused ning kaks parlamendi liiget.[43]

2016 Vilnius[muuda | muuda lähteteksti]

13.–19. juunil Vilniuses toimunud festivali tunnuslauseks oli "Me oleme inimesed, mitte propaganda!". Loosungiga juhiti tähelepanu Leedus "anti-LGBT propaganda" seadusele. Festivaliga üritati Leedus algatada laiemat avalikku arutelu samasooliste suhete õigusliku reguleerimise üle. Kavas olid erinevad kultuurilised- ja kogukondlikud üritused. Teiste ürituste seas viidi läbi rahvusvaheline inimõiguste konverents, mis keskendus samasooliste suhete seaduslikule tunnustamisele.[44] Lukiškių väljakult Bernardine parki kulgenud LGBT-paraadil osales umbes 3000 inimest. Paraad toimus ilma tõsisemate vahejuhtumiteta. Lisaks kohalikule LGBT-kogukonnale osalesid festivalil ka mitmed Euroopa Parlamendi liikmed ja Leedu poliitikud.[45]

2017 Tallinn[muuda | muuda lähteteksti]

6.–9. juulil Tallinnas toimunud festivali teemaks oli "Koos". Korraldajate sõnul polnud see "vaid vihje kooseluseadusele. “Koos” tähistab ka koos olemist ja koos tegutsemist, aga ka koos kasvamist ja koos vananemist."[1] Festivalikavas olid konverents "LGBT+ kogukond: koos minevikus, olevikus ja tulevikus", samast soost perede piknik, Tallinna linna ekskursioon läbi LGBT+ ajaloo, Geikristlaste Kogu avatud uste päev ning kunstnik Anna-Stina Treumundi mälestusüritus. Lisaks toimusid mitmed töötoad, näitused, peod ja maailmakino linastused. Festivali raames toimus 10 aasta järel Eestis taas LGBT-paraad, kust võttis osa umbes 1800 inimest.[46] Tallinna vanalinnas kulgenud paraad toimus ilma märkimisväärsete vahejuhtumiteta.[47] Peale rongkäiku toimus Sõpruse kino esisel väljakul vabaõhukontsert. Kontserdil esinesid teiste seas Sofia Rubina ja ansambel Laine.

Festivalile avaldasid ühispöördumises toetust mitmete riikide suursaatkonnad Eestis, Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Euroopa Parlamendi Infobüroo, Põhjamaade Ministrite Nõukogu ning Eesti välisministeerium. Ühispöördumine rõhutas, et "Inimõigused kehtivad igale inimesele, hoolimata seksuaalsest orientatsioonist, sooidentiteedist või soolisest eneseväljendusest. Neid põhimõtteid austades on riigid kohustatud kaitsma kõiki oma kodanikke vägivalla ja diskrimineerimise eest ning kindlustama nende võrdse kohtlemise."[48]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Keio Soomelt. "Protestimarsist rõõmupeoks". Feministeerium, 28. juuni 2017. Kasutatud 7. juuli 2017.
  2. "Baltic Pride 2017". Eesti LGBT Ühing, 2017. Kasutatud 7. juuli 2017.
  3. "Baltic Pride 2017". Suvehommik, 6. juuli 2017. Kasutatud 7. juuli 2017.
  4. 4,0 4,1 Aet Kuusik. "“Me poleks kunagi pidanud tänavalt ära minema!”". Feministerium, 5. juuli 2017. Kasutatud 9. juuli 2017.
  5. "Moonbow Pride 2004 Tallinn sai loa". Delfi, 2. august 2004. Kasutatud 9. juuli 2017.
  6. "Tallinnal pole põhjust homode marssi keelata". Delfi, 27. juuli 2004. Kasutatud 10. juuli 2017.
  7. "Homoparaad läks rahulikult". Eesti Päevaleht, 14. august 2004. Kasutatud 9. juuli 2017.
  8. Kerttu Kaldoja. "Tallinnas rünnati homoparaadi". Eesti Päevaleht, 12. august 2007. Kasutatud 9. juuli 2017.
  9. Kerttu Rannamäe. "Homoparaadi ründamine on endiselt uurimise all". Eesti Päevaleht, 16. november 2006. Kasutatud 9. juuli 2017.
  10. "Tallinnas toimus homoparaad". 12. august 2007. Kasutatud 9. juuli 2017.
  11. Erik Rand. "Homoparaad jääb tänavu ära". Eesti Päevaleht, 10. juuli 2008. Kasutatud 9. juuli 2017.
  12. "Latvia gay pride given go-ahead". BBC News, 22. juuli 2005. Kasutatud 9. juuli 2017.
  13. "New exhibition documents homophobia at Riga Pride". Pink News, 14. november 2008. Kasutatud 9. juuli 2017.
  14. Scott Long. "Latvia: Promote Equality, Investigate Attacks on LGBT Pride Activists". Human Rights Watch, 25. juuli 2006. Kasutatud 9. juuli 2017.
  15. Svetlana Kitto. "The Eastern European Gay Rights Movement Is Struggling to Be More Than a Western Cause". Vice, 16. september 2015. Kasutatud 9. juuli 2017.
  16. "Rainbow Days 2007: Vilnius to host first gay pride event". ILGA Europe, 2007. Kasutatud 9. juuli 2017.
  17. "Baltic Pride korraldaja: paraadi võimalik ärajäämine pole seotud homofoobiaga, vaid olukorraga Riias". Cafe HMSX, 25. märts 2009. Kasutatud 9. juuli 2017.
  18. "Baltic Pride 2009: important step forward for LGBT community in the Baltic countries". ILGA-Europe, 17. mai 2009. Kasutatud 9. juuli 2017.
  19. Kate McIntosh. "Gay Pride marches on". The Baltic Times, 16. mai 2009. Kasutatud 8. juuli 2017.
  20. "Latvia (Lettonie): Riga Bans Baltic Pride". Gays Without Borders, 14. mai 2009. Kasutatud 8. juuli 2017.
  21. "Baltic Pride Saved After Court Lifts Council Ban". Gays Without Borders, 15. mai 2009. Kasutatud 8. juuli 2017.
  22. "BALTIC PRIDE 2010". Tolerant Youth Association.
  23. Oskars Magone. "Lithuania successful in first ever pride parade". The Baltic Times, 10. mai 2010. Kasutatud 8. juuli 2017.
  24. 24,0 24,1 Nerijus Adomaitis. "Lithuania holds first gay march amid protests". Reuters, 8. mai 2010. Kasutatud 8. juuli 2017.
  25. Steve Williams. "Lithuania’s Gay Pride Gets a Boost as Baltic Pride 2010 March is Reinstated". Care2, 7. mai 2010. Kasutatud 8. juuli 2017.
  26. Mathew Charles. "Europe's shame". Euobserver, 7. mai 2010. Kasutatud 8. juuli 2017.
  27. 27,0 27,1 "Tallinnas algab geikultuuri festival". 3. juuni 2011. Kasutatud 8. juuli 2017.
  28. 28,0 28,1 Ingrid Teesalu. "Baltic Gay Festival to Kick Off in Tallinn". ERR, 3. juuni 2011. Kasutatud 8. juuli 2017.
  29. Ardo Kaljuvee. "Suursaadikud OMA festivali toetuseks". Eesti Päevaleht, 6. juuni 2011. Kasutatud 8. juuli 2017.
  30. Helari Hellenurm. "Katoliku Kiriku seisukoht seoses toimuva Baltic Pride 2011 festivaliga". Kristlik portaal Kaev, 11. juuni 2011. Kasutatud 8. juuli 2017.
  31. "LGL took part in Baltic Pride 2012". LGL. National LGBT Rights Organization, 9. juuni 2012. Kasutatud 7. juuli 2017.
  32. 32,0 32,1 "Riga: Baltic Pride 2012 took place peacefully". The European Parlament's Intergroup on LGBT Rights, 9. juuni 2012. Kasutatud 7. juuli 2017.
  33. "Successful Pride Parade in Riga Despite Heavy Protests". Amnesty International, 3. juuni 2012. Kasutatud 7. juuli 2017.
  34. "Baltic Pride 2013 Vilnius Programme". 2013. Kasutatud 7. juuli 2017.
  35. "Baltic Pride March 2016 in Vilnius". Visit Lithuania. Kasutatud 6. juuli 2017.
  36. 36,0 36,1 36,2 "Successful Baltic Pride marches in Vilnius city centre for first time". The European Parlament's Intergroup on LGBT Rights, 28. juuli 2013. Kasutatud 7. juuli 2017.
  37. "Vilnius municipal authorities ban upcoming Baltic Pride march". Amnesti International, 26. juuni 2013. Kasutatud 7. juuli 2013.
  38. "Stand Up: Baltic Pride 2014 in Tallinn (2-8 June)". LGL. National LGBT Rights Organization, 26. mai 2014. Kasutatud 7. juuli 2017.
  39. "Baltic Pride 2014 in Tallinn, June 2 – 8". LGL. National LGBT Rights Organization, 10. juuni 2014. Kasutatud 7. juuli 2017.
  40. "Algas “Oma Maailma Avardamise Festival”". Sirp, 5. juuni 2014. Kasutatud 7. juuli 2017.
  41. "OMA Festival". Eesti LGBT Ühing, 2014. Kasutatud 7. juuli 2017.
  42. Theo Salem-Mackall. "Pride in the Baltics: Making History in Latvia". Human rights first, 30. juuni 2015. Kasutatud 7. juuli 2017.
  43. "EuroPride 2015: Latvia turning its face towards equality". ILGA Europe, 2015. Kasutatud 7. juuli 2017.
  44. "Baltic Pride March 2016 in Vilnius". Visit Lithuania, 2016. Kasutatud 7. juuli 2017.
  45. Eglė Kuktoraitė. "Vilnius Celebrated Baltic Pride 2016". LGL. National LGBT Rights Organisation, 22. juuni 2016. Kasutatud 7. juuli 2017.
  46. "Baltic Pride 2017". Eesti LGBT Ühing, 2017. Kasutatud 7. juuli 2017.
  47. Karli Saul. "VIDEO | Tänavune Baltic pride: osalejaid mitu korda rohkem kui viimasel korral, mune ei loobitud". Delfi, 8. juuli 2017. Kasutatud 8. juuli 2017.
  48. "Ühispöördumine Baltic Pride 2017 toetuseks". 5. juuli 2017. Kasutatud 6. juuli 2017.