Bonaventura mõis

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Baloži mõis (Ādaži kihelkond))
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Bonaventura mõisa peahoone.
Baloži mõis 1905. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Rigaschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1905)

Bonaventura mõis ehk Baloži mõis (saksa keeles Bonaventura ehk Beneventura, läti keeles Bonaventuras muiža, ka Baložu muižiņa ja Baložmuiža)oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Ādaži kihelkonnas. Mõisakompleks asub tänapäeval Lätis Riia linnas Berģi asumis peahoone aadressiga Brīvības gatvē 440.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa ajalugu kuni võõrandamiseni[muuda | muuda lähteteksti]

Bonaventura mõis sai alguse ilmselt aastal 1585, kuigi esimest korda mainitakse seda aastal 1625, mil mõisa omanikuks sai Bonaventura Möller. Tema järgi on mõis ka nime saanud. Hiljem kuulus mõis Litkenitele ja aastast 1780 Balloditele. Selle suguvõsa lätipärasest nimekujust Balodis tuleb mõisa teine nimi Baložu muiža. Seejärel olid mõisa omanikes Löwis of Menarid ja viimasteks omanikeks enne võõrandamist olid von Wulffid.

Pärast võõrandamist[muuda | muuda lähteteksti]

Mõis võõrandati aastal 1919, toona sai mõisakompleksi omanikuks Läti Pank. Vana peahoone anti vabaõhumuuseumile, mis rajati mõisa lähedusse. Peale Teist maailmasõda oli mõisakompleksis Läti Põllumajandusülikooli metsandusfakulteet, seejärel kool. Tänapäeval on mõisakompleks Läti Vabaõhumuuseumi osa, seal asub muuseumi administratsioon.

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Vanast mõisasüdamest on säilinud praegusest 600 meetrit eemal asuv lihtne XVII sajandil ehitatud häärber, mis on Riia vanim puithoone. Hoone viidi praegusesse asukohta Läti Vabaõhumuuseumi rajamisel. Uus mõisasüda rajati XIX sajandi viiekümnendatel aastatel. Peahoone on klassitsistlikus stiilis ,mõisakompleksis olid veel parkimistöökoda, äädikavabrik, meierei, viinaköök ja liköörivabrik. Mõisakompleksi juurde kuulus ka Jugla järveni ulatuv park.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836. Lk 56 [1].
  • Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885. Lk 66-67 [2].

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]