Bonaventura mõis

Bonaventura mõisa peahoone

Baloži mõis 1905. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Rigaschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1905)

Bonaventura mõis ehk Baloži mõis (saksa keeles Bonaventura ehk Beneventura, läti keeles Bonaventuras muiža, ka Baložu muižiņa ja Baložmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Ādaži kihelkonnas. Mõisakompleks asub tänapäevase haldusjaotuse järgi Lätis Riia linnas Berģi asumis peahoonega aadressil Brīvības gatvē 440.

Ajalugu

Mõisa ajalugu kuni võõrandamiseni

Bonaventura mõis sai alguse ilmselt 1585. aastal, kuigi esmamainitud on seda alles 1625. aastal, mil mõisa omanikuks sai Bonaventura Möller. Tema järgi on mõis saanud ka nime. Hiljem kuulus mõis Lütkenitele ja 1780. aastast Balloditele. Selle suguvõsa lätipärasest nimekujust Balodis tuleb mõisa teine nimi Baložu muiža. Seejärel olid mõisa omanikud Löwis of Menarid; viimased omanikud enne mõisa võõrandamist olid von Wulfid.

Pärast võõrandamist

Mõis võõrandati 1919. aastal, toona sai mõisakompleksi omanikuks Läti Pank. Vana peahoone anti vabaõhumuuseumile, mis rajati mõisa lähedusse. Pärast Teist maailmasõda oli mõisakompleksis Läti Põllumajandusülikooli metsandusteaduskond, seejärel kool. Tänapäeval on mõisakompleks Läti Vabaõhumuuseumi osa, seal asub muuseumi administratsioon.

Mõisaansambel

Vanast mõisasüdamest on säilinud praegusest 600 meetrit eemal asuv lihtne XVII sajandil ehitatud häärber, mis on Riia vanim puithoone. Hoone viidi praegusse asukohta Läti Vabaõhumuuseumi rajamisel. Uus mõisasüda rajati 1850. aastatel. Peahoone on klassitsistlikus stiilis; mõisakompleksis olid veel parkimistöökoda, äädikavabrik, meierei, viinaköök ja liköörivabrik. Mõisakompleksi juurde kuulus Jugla järveni ulatuv park.

Kirjandus

• Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836. Lk 56 [1].
• Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885. Lk 66−67 [2].

Välislingid

• Sissekanne Läti mõisate veebisaidil; fotod (läti keeles)
• Sissekanne Riia mõisate veebisaidil; fotod (läti keeles)
• Teine sissekanne Riia mõisate veebisaidil; fotod (läti keeles) Sissekanne Riia mõisate veebisaidil; fotod] (läti keeles)