Arutelu:Volbripäev

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

NB! Autoriõigusi omavaid materjale kasutatakse kooskõlas "Berta" autoritega! Paul 21:02, 18 Nov 2004 (UTC)

Millisel kujul see luba on saadud? Andres 18:32, 20 Nov 2004 (UTC)

Praegu on tuntud põhiliselt volbriöö. Pidu ju algab volbtilaupäeva õhtul ja jätkub volbripäeva öösel. Ehk peaks olema artikkel Volbriöö.

Problemaatiline on eestlaste loksperiuskumuste paigutamine sellesse artiklisse, sest on ju öeldud, et eestlased ei seostanud loksperit volbripäevaga. Arvan, et see materjal tuleks üle viia artiklisse Loksperi.

Kindlasti tuleks rääkida selle tähtpäeva päritolust ning selle tähistamisest teiste rahvaste juures. Andres 07:38, 19 Nov 2004 (UTC)


Arvan, et põhiline osa selle artikli sisust kuulub artiklisse Volbriöö. Andres 07:52, 19 Nov 2004 (UTC)

Volbriöö kohta on teistes vikides artiklid de:Walpurgisnacht, en:Walpurgis Night, pl:Noc Walpurgi, sv:Valborgsmässoafton. Andres 08:02, 19 Nov 2004 (UTC)


Artiklist on täiesti puudu volbri kui tudengite "ametipäeva" selgitav osa. See volbri traditsioon ulatub Eestis mitte 1980ndatesse (artiklis toodud 80ndaid puudutav väide on ekslik!), vaid 19. sajandisse ning jääb nõiandusest vägagi kaugele.

Arvan, et artikli kirjutamisel tuleks (täht)päeva puhul eelistada ja rõhutada traditsioonidega seotut ja vähem tähelepanu jagada viimase aja uususele - nimelt tähistada kõikide rahvaste tähtpäevi; viimaste puhul lähtutakse kahjuks põhimõttest "peaasi, et pidu saaks", süüvimata tähtpäeva tegelikku sisusse ja selle sobivusse Eesti konteksti. - Urmas 09:25, 19 Nov 2004 (UTC)


Mulle on jäänud selgusetuks, kas volbrituld tehti Eestis vanasti 30. aprilli või 1. mai õhtul. Andres 12:09, 19 Nov 2004 (UTC)

Tuletegemised on ikka tähtpäeva laupäeval vastu tähtpäeva ennast. Volbrirongkäigud, mis vanasti ka tõrvikutega olid, on 30. kp õhtul. (st. kui sellest nüüd järelduse-kokkuvõtte tegemiseks piisab) - Urmas 17:51, 19 Nov 2004 (UTC)
Seda ma tean ka, et volbrirongkäigud olid volbrilaupäeval ja tänapäeval tehakse tuld volbrilaupäeval. Kas vanasti talupojad ka nii tegid, selle kohta ma võin ainult arvata. Allikas, kust ma selle võtsin, oli öeldud ainult "õhtul tehti". Andres 11:21, 20 Nov 2004 (UTC)

Ma arvan, et me peaksime oma artiklid ise kirjutama. Kui lugeja loeb artikli läbi ja selles kirjutatu huvitab teda, siis ta ilmselt vaatab ka seda, mis välislinkide all kirjas on. Kui ta leiab sealt sama teksti, siis jätab see Vikipeediast pisut kehva mulje. Mulle ei meeldiks see, et Vikipeedia on midagi "Delfi"laadset, mis lihtsalt vahendab erinevaist allikaist pärit teavet. Välislingid ongi mõeldud selleks, et lugeja saaks lisainfot, et teemasse süveneda, see ei ole kasutatud kirjanduse loetelu. Ilmselt on teised eriarvamusel, seepärast ütlen, et minu kirjutisest ei pea tingimata juhinduma, väljendasin lihtsalt oma arvamust. Siim 13:12, 19 Nov 2004 (UTC)
Olen nõus, et peame artiklid ise kirjutama. Teistest allikatest pärit info võib artiklile ainult aluseks olla (ja peabki olema). Kui mingit allikat on kasutatud olulisel määral, siis tuleb sellele allikale siiski välislingina viidata, kuid tulebki juurde kirjutada, et see on allikas. Ideaalis peaks olema käsitlus Vikipeedias nii põhjalik, et ei ole tarvis muude allikate poole pöörduda. Välislink on õigustatud ainult siis, kui sealt leiab midagi, mida ei saa artiklisse panna. Kõik Eesti rahvakalendrit puudutavad artiklid tuleb ümber töötada. Andres 13:36, 19 Nov 2004 (UTC)
Ei ole nõus, et kõik artiklid peab ise kirjutama või veel hullem, teise autori teoseid ümbersõnastama, mis pealegi veel ebaeetiline. Me peame austama nende autorite teoseid-toimetamisi, kes on selleks suure töö ära teinud, sõitnud ringi, tuhlanud ariivides, uurides-puurides nii erialaliselt kui huvialaliselt.
Ma ei saa aru, miks on ebaeetiline teiste kirjutatut ümber sõnastada. Mis puutub siia see, et nad on suure töö ära teinud? Tegemist on ju sammudega parema teksti poole. See, kes Vikipeediasse kirjutab, annab ju teistele võimaluse oma tekstiga edasi töötada. Kollektiivselt viimistletud tekst on lõpuks kindlasti parem. Andres 11:27, 20 Nov 2004 (UTC)
Ma olen Sinuga sama meeelt, et kollektiivselt ümber kirjutatud tekst aina paremaks muutub ja toetan kahe käega. Ma mõtlesin siin seda, et kui alustadades artiklit, siis paljud, kes ka sooviksid lisada materjale aga ise ei soovi toimetada või ei loe ennast nii heaks, et üldse kirjutada, siis nad loobuvad. See on piirang. Kui keegi tahab lisada materjali, siis võiks ta lisada autorite materjale, kui on täidetud autorluse reegleid ja edasi võivad toimetada need, kes sellega paremini hakkama saavad. Selliselt saavutame: rohkem artikleid, rohkem osalejaid, kasutajaid, otsijaid, ehk külastatvus ja huvi Vikipeedia vastu kasvab. Mulle isiklikult meeldib toimetada erinevate allikate kogumitest koostatud artikleid aga samas on hea alustada kui olen leidnud ka hea materjali mujalt. Kas mul aega või tahtmist edasi toimetada, see juba oleneb paljudest asjaoludest. Paul 14:30, 21 Nov 2004 (UTC)
Kujutage endale vähe ette, et Siin Vikipeedia jaoks materjali otsides-surfates, satun korralikule materjalile, siis selle algupära kirjutan omanäoliselt-omakäeliselt ringi ja mõtlen, et näe kui vahva - minu tehtud - olen ikka üks andekas kõiketeadja-kõikeoskaja. Tegelikult aga tunnen ennast naa kehvasti, et ei ole austanud autorlust - olen muutnud algupära, enamgi kui lausa ära solkinud. Selline mulje jääb Eesti Vikipeediast - kas ainult mulle?
Kui autorid on andnud loa oma teksti Vikipeedias kasutada, siis nad on ju andnud loa seda töödelda. Kui nad selleks luba ei ole andnud, siis nende teksti Vikipeedias kasutada ei tohi. Küll aga tohib kasutadac seal sisalduvat faktilist materjali, kuid mitte samas sõnastuses. Andres 11:32, 20 Nov 2004 (UTC)
Õigus seegi, et kui autorid on andnud loa, siis ka töödelda võib ja niikuinii töödeldakse. Konkreetselt ma küsisin luba ka sõna-sõnalt kasutada Berta rahvakalendri materjale, sest kogu rahvakalender koheselt ise toimetada on hirmus mahukas ja aeganõudev aga nii esmase artikli koostamine ja mõnda lauset või lõiku või artiklit toimetadades see kiirendab. Näiteks, ma kaua mõtlesin, pärast Siimu märkust, et kas üldse alustada, sest ma ei ole selle ala meister (entsüklopeedia koostaja). Arvatavasti nii mõtlevad paljud. Paul 14:30, 21 Nov 2004 (UTC)
Ma tahaksin ikkagi selle loa kohta küsida: kas meil on luba nende teksti mis tahes viisil toimetada ja kas nad lubavad ka selle teksti kasutamist väljaspool Vikipeediat vastavalt selle litsentsi tingimustele, mille Vikipeedia autorid annavad? Teiseks, BERTA ütleb, et autoriõigusega materjale kasutatakse kooskõlas autoritega, aga kas need autorid on lubanud oma materjali ka Vikipeedias kasutada? Muidu ju meil neid luba kasutada ei ole. Ja kui seda luba ei ole, kuidas me siis autoriõiguse all oleva teksti ära tunneme? Andres 17:14, 21 Nov 2004 (UTC)
Ma edastan siin sõna-sõnalt nende vastuse: Meil pole midagi Berta artikilte kasutamise vastu Vikipeedias. Ning oleks üpriski tore näha ka Eesti rahvaklendri tähtpäevi Vikipeedias. Paul 17:46, 21 Nov 2004 (UTC)
Vikipeedia on entsüklopeediline andmebaas, kus ei saa suhtuda kui mõne mehe klubisse - ka kaastööd tegijate vastu peab olema austus. Aga mida ma kogen - olen alles alustanud artikli toimetamist kui delfilikud kommentaarid lendama hakkavad - lausa vastik ja tahes tahtmata tekib tunne, et näe jälle üks hea idee on nässu keeratud ja kaob tahtmine jätkata.~
Mis mõttes on need kommentaarid siis delfilikud? Oma kommentaarid ja märkused pannakse kirja sellepärast, et need võivad aidata artiklit paremaks muutma. Mis vahe sellel on, millal seda tehakse? Teised kasutajad võivad ju hakata ka kohe teksti parandama; sageli jäetakse see tegemata, ja seda kahel põhjusel: esiteks just sellepärast, et pole selge, mida kirjutaja taotleb, ning ei olda kindel oma arvamuse õigsuses; teiseks sellepärast, et ei kõua kõigi artiklite kallal ise töötada. On väga kahju, kui niisugune maneer kellelegi ebameeldiv on, ja palun sellepärast vabandust. Andres 11:38, 20 Nov 2004 (UTC)
Tulemusena tekib mulje, et siin põhilised toimetajad ongi ainult administraatorid, kes oma artikleid kirjutavad ja kõiketeadlikult teiste omi ringi teevad. Iga üritaja, kes alguses vaimustusega ühineb, siis Te administraatorid koheselt (alles poolikud artiklid, mis lõpuni toimetamata) materdate nende alustatu-tehtu maha. Ehk peaks ikka ootama, et artikli autor saaks lõpuni omapoolselt toimetatud. Teie, administratoorite, suhtumine meisse kui kaastöötajatesse on väga halb ja enda rolli ületähtsustamine. Nagu näha, enamuses on loobunud siin jätkamisest, sest nad arvavad, et see tänane Eesti Vikipeedia on väikese grupi klubiline hobinurk. Administraatorina on Teil eelis, kui midagi Teile ei meeldi, kasvõi kustudada ja see võib olla alatu. On artikleid, mida tuleb kustutada ja ümber teha, olen igati nõus aga suhtumist muutke - ärge igat artiklit kohe toimetama hakake vaid keskenduge enam üldistele esteetilistele ja eetilistele normidele, siis jääb Teil aega toimetada ka oma alustatuid artikleid paremini kui seni ja nii, et neist eeskuju võiks võtta - käesoleval juhul võiks Teie artiklite kallal norida samaselt.
Kahju, kui märkustest jääb mulje kui mahamaterdamisest. Iga kirjutaja on oodatud, kuid keegi ei suuda täiuslikke artikleid kirjutada. Midagi täiuslikkuselähedast võib sündida üksnes koostöös (vt Vikipeedia:Eeskujulikud artiklid).
Administraatoritel ei ole artiklite toimetamisel mingeid eesõigusi. Erivolitused on neil ainult vandaalidega võitlemiseks. Iga ülsiku adminstraatori samme võivad teised tagasi pöörata. Me püüame administraatorite ringi pidevalt laiendada. Administraatoriks saamiseks piisab sellest, kui inimene on Vikipeediasse sisse elanud, peab kinni elementaarsetest toimetamisreeglitest ning näitab üles hoolitsust Vikipeedia kui terviku käekäigu eest. Iga kasutaja võib artikleid redigeerida.
Võib-olla tõesti on administraatorite suhtumine uutesse kaastöötajatesse halb, eks seda ole kõrvalt paremini näha. Mulle endale ei tundu, et ma neisse halvasti suhtuksin. Me ju ootame palju kaastöötajaid, muidu ei saa projektist asja. ~
Norimine mis tahes artikli kallal on teretulnud. Loomulikult ei pea me eeskujulikuks ühtki artiklit peale nende, mis on eeskujulikena esile tõstetud. Ettepanekud vormistamise asjus on teretulnud. Häda on ainult selles, et maitse-eelistused ei pruugi kokku langeda. Oodatud on ka ettepanekud eetiliste normide kohta. Andres 11:50, 20 Nov 2004 (UTC)
Mul ei ole pretensioone administraatorite vastu nii üheselt nagu kirjutasin - see enam puudutas Siimu, kes oma stiiliga (liialt karmitooniline) hirmutab, mis jätab halastamatu admini mulje. Norida - see hea, vaid võiks kaasta sellist heasüdamlikkust. Eks mullegi on mitmeid kordi etteheidetud, et puudub emotsionaalne intelligentsus, mille üle on saadud palju vaielda-väidelda, sest ma nimetsin seda nii: emotsonaalne intelligentsus = silmakirjalikkus. Ega ma sellest võrdusest tänagi loobunud ole aga vähe taktitundelisemaks olen muutunud suheldes - eriti, mis puudutab naissugu. Ka kaasnevalt huumorimeel on hea saatja. Paul 14:30, 21 Nov 2004 (UTC)
Mul on ettepanek reeglitesse: nii kaua kui artiklit toimetatakse, siis tuleks lisada artkli algusesse teave "Atikkel on pooleli". Nii kaua kui see teave on üleval, tuleb austavalt suhtuda ja teistel mitte osaleda, mitte lisada-muuta-parandada. Tuleks oodata kuni artikkel on tema poolt lõpetatud, kus ta lisab teave Täienda või märke, et tema poolt on toimetamine lõpetatud. Arusaadavalt võib tekkida erinevaid olukordi, kus mõned mingitel põhjustel enam edasi ei toimetagi, siis sel juhul võiks olla ajaline piirang, näiteks: 7 päeva. Juhul kui artikli kirjutaja ei ole lisanud teavet, et see artikkel on pooleli, siis alles sekkub administraator ja vajadusel lisab omapoolse märke, et vajab toimetamist või muid ettepanekuid. Paljud artiklid jäävadki mingks perioodiks poolikuteks aga küll aja jooksul neid aina parendatakse - ei peagi olema koheselt täiuslik.
Panin selle ettepaneku üles leheküljele Vikipeedia arutelu: Vikipeedia reeglid. Mina isiklikult arvan, et piisab sellest, kui artikli algusesse lisatakse vabas vormis kursiivis vastav märge, kus oleks märgitud ka tähtaeg. Kui sellist palvet ei ole esitatud, peaks minu meelest olema toimetamine vaba. Andres 11:57, 20 Nov 2004 (UTC)
Veel üks märkus: kui artikleid toimetatakse, siis see peaks silmale ka võimalikult meeldiva mulje jätma, nii öelda piltlikult-esteetiline vormistus. Näiteks koledad on leheküljed, kus pikk nimekiri vasakus servas, mitmeid lehekülgi alla jookseb, selle asemel võiks tähestikuline loend olla servast serva nagu paljud ka teinud. Mõnes kohas see loetavus vajalik - teisal aga mitte. Samuti võiks ilustreerivat materjali olla enam.
Nõus, et kujundusega tuleb tegelda. Selles küsimuses oleks ehk otstarbekas konkreetse lehekülje aruteluleheküljele vastav märkus teha. Algul olid peaaegu kõik loetelud kompaktsed, siis aga leiti, et parem oleks, kui loetelu iga punkt algaks uuelt realt. Nähtavasti on see maitseasi. Igasugused ettepanekud kujunduse kohta on teretulnud. Nõus ka sellega, et illustreerivat materjali võiks rohkem olla. Mujalt võetud materjali kasutamine on sageli autoriõiguse tõttu komplitseeritud, kuid mitmed meie kasutajad teevad ise fotosid, kaarte ja lippude kujutisi. Andres 12:04, 20 Nov 2004 (UTC)
Lõpetuseks - palun taastada minu alustatud Volbripäev esialgsel kujul ja kui olen lõpetanud, siis pärast seda täiendage, muutke, tehke ettepanekuid, arvustage jne. Eesti rahvakalendri toimetamist alustades oli mul terviklik käsitlus, võimalikult süstemaatiseeritud ja ka esteetiliselt vormistatud, nii kirjas kui pildis. Hetkel on see mõte segi paisatud ja jätkamine raskendatud. Paul 10:28, 20 Nov 2004 (UTC)
Tehtud. Andres 12:04, 20 Nov 2004 (UTC)

Mul pole Andrese kommentaaridele palju lisada, kuid kuna etteheited on suurel määral minu aadressil siis ütlen ka paar sõna sekka. Kaastöötajate vastu peab muidugi olema austus ja peaks proovima hoida Vikipeedias head õhkkonda, kuid see ei tähenda, et ei tohiks teha kriitilisi märkusi. Peame kasvatama endale paksu naha ja mitte võtma südamesse seda kui artiklite kallal noritakse. Solvumiseks on põhjust vaid siis, kui rünnatakse/solvatakse kedagi isiklikult. Administraatorite toimetamine on hädavajalik. Esiteks antakse sellega Vikipeediale ühtsem väljanägemine ning teiseks õpivad uued kasutajad seeläbi Vikipeediat ja selle reegleid tundma. Teine võimalus oleks hoolikalt läbi lugeda vikipeedia reeglid ja tutvuda sarnaste materjalidega inglise vikipeedias. Kas sa oled seda teinud? Siim 12:21, 20 Nov 2004 (UTC)

Mõistsid mind õieti, Siim. Hea, et minul on see paks nahk olemas ja ei solvu - loodan seda minagi, et minu väidete peale samuti ei solvuta. Enam kutsub see mind väitlema-arutlema - eesmärkidel, et ise saaks paremini ja ehk abi ka teistele. Olen tutvunud sarnaste materjalidega ka mujal, kus just selle autorluse küsimuses on meil see kõikse karmim suhtumine, mis peletab hellemad eemale (see mu arvamus). Niiet, Siim, ÄRA HIRMUTA neid potensiaalseid toimetajaid eemale. ;-).

Karmus autorluse küsimuses on elementaarne ja iseenesestmõistetav. Potentsiaalne toimetaja ei tee copy-paste'i vaid kirjutab oma artiklid ise. Soovitan sul see põhimõte omandada. Sul on võimalus näidata oma toimetajavõimeid kujundades ümber ja täiendades artikleid mis "BERTA"st kopeerisid. Loodan, et rohkem kopeeritud artikleid ei tule, sest ei tahaks selle ebameeldiva teema juurde tagasi tulla Siim 18:57, 20 Nov 2004 (UTC)

Noh, ega see nii ebameeldiv olegi, kui me tänu sellel areneme. Sul õigus Siim, et hea kui on selliseid toimetajaid palju nagu Sa ise aga kahjuks elus ikka neid potensiaalseid toimetajaid vähem kui arvata oskame. Ju minagi alles esimesi samme selles valdkonnas teen ja õpin-arenen edasi. Mul ehk lihtsam kui enamuses, kes sooviksid ka, sest mul aega enam siin kõrvaltegevusena tegeleda, kui teistel. Kui mul aega ei jaguks, siis ei julgeks küll siia midagi kiiruga lisadagi - eks enesehinnag see piiraja - tahan ikka hästi teha ja ise. Niiet Sinu suhtumisega ei kasva potensiaalsete toimetajate arv Eesti Vikipeedias. Sellel põhjusel ei nõustugi ma Sinuga, et kopeerida ei või kui autoritelt luba olemas. Pealegi räägib see selle mõtte vastu, et hiljem täiustatakse-muudetatakse ja kõik ei pea olema sündinud toimetajad. Heaks eeskujuks on ingliskeelne Vikipeedia selles suhtes, kus nii karmi Siimu ei ole ma täheldanud. Seal enam rõhuasetus ikka üldisele arengule, kus saaks Vikipeediast suurim entsüklopeedia, kus otsides vastuseid neid ka saame. Hetke olukord selline, et mujalt enam leiame, kuigi raskelt või siis ainult teatava tasu eest. Milleks, siis Vikipeediat veel vaja kui mujal olemas? Paul 14:30, 21 Nov 2004 (UTC)
Inglise Vikipeedia on eesti omast suurem mitte Siimu puudumise tõttu, vaid seetõttu, et inglise keelt rääkivaid inimesi on natukene rohkem kui eesti keele rääkijaid, aga see-selleks. Sinu jutt on tegelikult õige, et mu stiil uute kasutajatega suhtlemises jätab soovida. Võib-olla tõesti, et Vikipeedial on palju nö. pealtvaatajaid, kes ei julge kriitikat kartes sekkuda. Ma arvan, et oma iseloomu ma muuta ei saa. Teha võin seda, et suhtlen uute kasutajatega vähem ja keskendun enam oma artiklite kirjutamisele, mis viimasel ajal ajapuudusel on üsna soiku jäänud. Siim 15:09, 21 Nov 2004 (UTC)
Paul ju ütleb, et ta kasutab materjali BERTA autorite loal. Kõigepealt tuleb välja uurida, milles see luba seisneb. Andres 19:01, 20 Nov 2004 (UTC)
Ma küsisin konkreetselt luba neilt ja sain jaatava vastuse - kirjalikult (email). Paul 14:30, 21 Nov 2004 (UTC)
Tuleb meelde, et üks inimene ütles mulle, et tema ei julge vikipeediasse isegi anonüümselt kirjutada, sest ta kardab, et tema kirjutatut hakatakse kritiseerima (ja juba parandamine ja toimetamine on kriitika). Ma ei tea, kuidas niisugust inimest julgustada. Igatahes tuleb uustulnukaid kohelda tähelepanelikult ja lahkelt. See ei pruugi alati välja tulla. Andres 18:18, 20 Nov 2004 (UTC)
Praktiliselt olen ka lõpetanud "volbriöö" artikli toimetamise. Hetkel ei valda enam olulist materjali. Saab ikka paremini ja täiuslikumaks muuta - jääb meil vaid loota. Paul 17:56, 20 Nov 2004 (UTC)
Juhin tähelepanu sellele, et artikli pealkiri on "Volbripäev", mitte "Volbriöö". Mul on plaanis materjal jaotada artiklite "Volbripäev", "Volbriöö", "Volbrilaupäev" ja "Loksperi" vahel. Teatud dubleerimine on küll vajalik. Peale selle on mul kavas alustada artiklit "Volbriöö" sellega, mida volbriööl tehakse mujal maailmas, ja alles lõpus rääkida Eesti volbriööst. Paul, kas Sul on midagi selliste plaanide vastu? Andres 18:27, 20 Nov 2004 (UTC)
Ei ole ma selle vastu, vastupidine suhtumine, kus ma sain oma algse variandiga ühele poole, siis edasi ma mõtlengi, et minu alustatud artiklit redakteeriksid juba toimetajad, kes seda paremini oskavad teha kui ma ise. Mina enne "Volbripäeva" artikli koostamist olin kuulnud-teadnud enam ikka volbriööst kui volbripäeva tähistamisest. Niiet siin ma Sinuga ühel meelel. See on vist õigem jah, et "Volbriöö" tuleks põhjalikumalt seletada tema pärimusest ja olemusest kui "Volbripäev", mis vaid rahvakalendris märgituna omab mõtet. Niiet toetan! Ise kavatsen jätkata, niikuis aega on, selle rahvakalendri artiklite algsete variantide toimetamist. Paul 14:30, 21 Nov 2004 (UTC)
Tahaksin Siimu jutu juurde rõhutada, et toimetamine pole administraatorite eesõigus. Toimetada tohib igaüks, ka anonüümsed kasutajad. Vastupidi, meil on toimetajatest terav puudus ja me tervitame iga uut toimetajat. Andres 12:26, 20 Nov 2004 (UTC)

Viimane variant, mis on Pauli palvel eemaldatud:


Volbripäev on 1. mai.

Päev on saanud nime püha Walburga (vaga Valburga) järgi, kes kuulutati pühakuks 1. mail millalgi 9. sajandil. Kuigi katoliku kirik tähistab tema mälestuspäeva põhiliselt 25. veebruaris, on Inglismaa katoliku kirikus tema mälestuspäev 1. mai. Õigeusu kirikus tähistatakse vaga Valburga mälestuspäeva samuti 1. mail (kui seda tähistatakse Juliuse kalendri järgi, langeb see praegu 14. maile). Ka Rootsi luterlikus kalendris on volbripäev 1. mai.

Volbripäeva on mitmel pool peetud suve alguseks.

Volbripäeva eelõhtul (volbrilaupäeval) ja järgneval ööl peetakse mitmel pool volbriöö pidu, mis on jõudnud ka Eestisse, kus seda on tähistatud algul Tartu Ülikooli üliõpilaste peona, 1980. aastatest alates ka laiemalt.


Eesti[muuda lähteteksti]

Volbripäeva peeti 19. sajandil (täpsemalt 1800–1899) praeguse kalendri järgi 13. mail.

Volbripäeva (samale päevale langeb ka viilipipäev) peeti Eestis pikkade pimedate ööde aja lõpuks ning kevade lõplikuks võiduks talve üle. Üleminekuaja tõttu peeti seda päeva kurjade jõudude toimele soodsaks. Päeva on tuntud ka nõidade ja tarkade päevana.

Volbripäeva kombestik on olnud eri aegadel väga erinev.

Volbripäeval külvati hernest ja eriti uba. Et saak tuleks hea, külvati pajast või puunõust. Mõnel pool külvati ka kapsast ja kaalikat. Künd oli sel päeval keelatud.

Et nõidade kunstideks oli volbripäev eriti soodne, püüti jälgida, et kuri silm majapidamistöid, loomi ega muud ära ei kaetaks. Hooneid kaitsti haljaste okstega.

Ahjukütmine oli keelatud: see pidi kaitsma pikse eest.

Õhtul tehti maituld ehk volbrituld, mis pidi kurje jõude eemale peletama. Samal otstarbel tehti tule ümber lärmi, kõlistati kelli ja lõbutseti.

Eesti Televisioon on 1989 teinud volbripäeva rahvakombestikust filmi, mille autorid on Andres Trei, Henn Põlluaas, Egon Tamra, Lembit Blauhut, Jüri Vaher, Heli-Ann Seervald ja Eve Viilup.

19. sajandil pidasid eestirootslased volbripäeva nõidade liikumisajaks. Neilt on vastavad uskumused levinud ka naaberalade eestlasteni, muudel Eesti aladel neid suurt ei tunta. Läänemaal ja saartel teati veel 20. sajandi keskpaigas, et nõiad käivad loksperil. Sinna sõitsid enamalt jaolt peremehed, kuid ka muu "kunste" valdav rahvas. Loksperil käimine ja seal mõõkadega vehklemine oli maa peal nähtav virmalistena. Kuid loksperil käimist ei seostatud volbripäevaga (välja arvatud mõnel pool Saaremaal), vaid see olevat toimunud neljapäeviti, jõulude ajal, suurel nädalal ja muudel tähtpäevadel.

Alates 1980. aastatest tähistatakse volbrilaupäeva (30. aprill) kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha. Liiguvad ringi igasugused salkus ja kaltsus tegelased, fantastilised elukad, küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, šamaanid ja haldjad. Olendeid on ilusatest peletisteni. Tantsitakse, lauldakse, käiakse temaatilisel diskol või istutakse vaikselt oma seltskonnaga lõkkevalgel.

Vaata ka[muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda lähteteksti]

[Berta, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas]


Tekst on kohmakas ja rohkelt vigu täis. Suurema osa keelevigu vist parandasin, aga sõnastus vajab tõsist kohendamist, samuti tuleks kasutada rohkem ka teisi allikaid peale Berta. --Oop (arutelu) 13. märts 2013, kell 18:22 (EET)