Vaikne nädal
Vaikne nädal ehk suur nädal ehk kannatusnädal on nädal palmipuudepühast ülestõusmispühani. Tähtsamad pühad sel nädalal on palmipuudepüha, suur neljapäev, suur reede ja vaikne laupäev, millele järgnevad ülestõusmispühad.
Vaikne nädal on Jeesus Kristuse viimane avaliku tegevuse nädal, pärast ristisurma ja ülestõusmist on ta ilmunud vaid valituile.
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Vaikne nädal algab Kristuse triumfaalse Jeruusalemma sisenemise mälestamisega palmipuudepühal, tähistab Jeesuse reetmist suurel kolmapäeval, jätkub suurel neljapäeval viimase õhtusöömaaja mälestusega ja suurel reedel Jeesuse kannatuse mälestusega. Vaikne nädal lõpeb Kristuse puhkamisega surmas ja surnute maailma laskumisega suurel laupäeval. Kristlased usuvad, et Jeesus puhkas surmas suure reede üheksandast tunnist (15.00) kuni pühapäeva hommiku koiduni oma surmast ülestõusmise päeval, mida tuntakse ülestõusmispühana.
Suure nädala liturgiatel kogunevad aasta suurimaid rahvahulgad. Kristlikel kultuuridel on suure nädala tähistamisel erinevad traditsioonid, liturgiad või jumalateenistused, milles kajastub Kristuse elu taasesitus, tema reetmine, kinni võtmine ja ristilöömine. Esitatakse ka dramaatilisi lavastusi, mis kujutavad Jeesuse Kristuse kannatusi, katsumusi ja surma. Lavastuste vaatamine ja neis osalemine on paastuaja traditsiooniline osa mitmes kristlikus konfessioonis.[1]
Vaikne nädal rahvakultuuris[muuda | muuda lähteteksti]
Vaiksel nädalal nõuti vaikust. Keelatud olid ehitustööd, puuraiumine ja -lõhkumine, kurikaga pesupesemine (puunõusid võidi pesta), käsikiviga jahvatamine, kangakudumine. Ei tohtinud pidutseda, laulda, pilli mängida, tantsida ega mingit muud mürarikast toimetust ette võtta.[2] Rannaaladel ei lubatud vaiksel nädalal paate vette lasta, parandada ega ehitada. Lastel oli keelatud vallatus ja vali naer. Hingedele viitas ubade-herneste keetmine söögiks. Mõnel pool öeldi, et suurel neljapäeval ja suurel reedel ei tohi toitu laualt koristada.
Vaikuse nõue oli otseselt seotud piksega. Mürarikkad tegevused võisid saada karistatud suvise äikeserohkuse või pikseõnnetustega. Vaiksel nädalal ehitatud maja võidi põletada pikse poolt maha.
Vaiksel nädalal olid lubatud möödapääsmatud ja pühade ettevalmistusega seotud toimetused. Nädal oli kiikede üles seadmise ajaks, sest ülestõusmispühadest algas Lõuna-Eestis ja Lääne-Eestis kiikumisaeg. Suurel nädalal oli hea aeg kalavõrke kududa või muid püügiriistu korda seada, sest need pidid siis andma alati saaki.[3]
Suurt nädalat, eriti aga neljapäeva peeti suurpuhastuse ajaks. Neljapäeval pidi hästi vara tõusma ja ette võtma koduse suurpuhastuse. Ühtlasi oli see kõige kurja ja soovimatu tõrjumise ning eemalepeletamise päev. Kui neljapäeval polnud võimalik suurpuhastust ette võtta, sobis selleks ka laupäev. Laupäeval tuli tingimata käia saunas. Lisaks tuli keeta munad ja valmis teha mitmeid piduroogi – munavõi ja munapuder ning praad.
Vaikse nädala ilmad ennustasid ette kevade ja suve ilma ning saaki. Külmade päevade järel pööravat ilm soojaks. Soojadele päevadele järgnes aga külm kevad. Kuivale nädalale järgnes kuiv suvi, vihmasele seevastu vihmane, kuid saagirikas suvi.[3]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Monk, Charlene Faye, "Passion Plays in the United States: The Contemporary Outdoor Tradition." (1998). LSU Historical Dissertations and Theses.
- ↑ Suur nädal. Eesti rahvakalender.
- ↑ 3,0 3,1 Vaikne nädal. maavald.ee
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Kirikukalender. EELK.
- Suur nädal. Eesti Entsüklopeedia.
- Vikerhommik. Vaikne Nädal. audioarhiiv, 18. aprill 2003.