Pada
|
See artikkel räägib nõust, külade kohta vaata artikleid Pada (Viru-Nigula) ja Padu, kaardimasti kohta vaata artiklit Poti. |
Pada, ka katel, on ümmarguse põhja ja kumera sangaga malmist või rauast keedunõu, mida kasutatakse lahtisel tulel.
Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]
Malmpada võeti eesti taludes kasutusele 17. või 18. sajandil. 19. sajandil oli taludes harilikult mitu pada. Väiksemad, 2–5-toobised või kuni 3-ämbrised pajad olid toidu valmistamiseks.
Viieämbrised ja suuremad olid loomajoogi-, pesu-, õlle, sauna- jms vee soojendamiseks, aga ka kangaste, pesu jm keetmiseks. Neid kasutati ka pulmatoitude valmistamiseks[1].
Kasutus[muuda | muuda lähteteksti]
Suurem pada riputati tule kohale katlakoogu abil, väiksemad asetati kolmjalale. Lõuna-Eestis hakati 19. sajandi teisel poolel katlaid tulekolde kohale, reheahju ette või pliidi sisse müürima[2]. Vee soojendamiseks kasutatakse suuri katlaid tänapäevani.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Pada |
- Katlaahel
- Katlakook
- Katlapuu
- Katlavinn
- Kolmjalg
- Pajapink
- Pajarõngas
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon. 2000. Koostanud Ants Viires. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 191.
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 134.