Arutelu:Metamfetamiin

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Viidete vormistus on arusaamatu. Andres 23. juuni 2011, kell 09:27 (EEST)Vasta[vasta]


Minu meelest on siit liiga palju välja jäetud. Panen algse teksti siia.

Pervitiin ehk Temmleri tablett (Pervitin) oli Saksamaal 1933-1938 tarbitud populaarse rahvadroogi (uimasti), mille üks koostisosa oli metamfetamiin, turunimi. Pervitiini toodeti Temmleri tehases.

Pervitiini rohke tarvitamise tõttu on Hitleri poole II Maailmasõja algvallutusi (1939-1941) nimetatud vahel välksõjaks ehk metamfetamiinisõjaks(Ohler, 17:2017;[1]).

Pervitiinitabletid olid sini-valge-punast (Ohler, 70:2017) või ka valget värvi (Ohler, 75:2017).

Pervitiin oli saadaval süsteampullidena, nätsu koostises ja osade allikate kohaselt ka pralineedes.

Molekulaarselt struktuurilt sarnaneb see adrenaliiniga.

Kasutusjuhend[muuda lähteteksti]

Tolleaegsete kirjelduste kohaselt saavat naiste frigiidsust pervitiini tablettidega hõlpsasti mõjutada.

Pervitiini ravi: 1 kuu jooksul tuleb 10 päeval võtta 4 tabletti päevas, võimalikult päeva poole ja nii 3 kuud järjest. Sellise annustamisega tõuseb naise libiido ja seksuaaljõud.

Pakendi infolehe kohaselt saab ravim ära võtta alkoholist, kokaiinist ja isegi opiaatidest tingitud võõrutusnähud.(Ohler, 44:2017)

Pervitiini mõju[muuda lähteteksti]

Pervitiin läbib nn vere-aju barjääri, kuid ei põhjusta äkilist vererõhu tõusu. (Ohler, 42:2017)

Pervitiini mõju arvatakse tulevat sellest, et narkootikum mõjub aju närvirakkudele selliselt, et nood vabastavad virgatsaineid dopamiini ja noradrenaliini paisates need sünaptilistesse ajukäärudesse ja blokeerib ka nende tagasihaarde.(Ohler, 42:2017) Mõju kestvuseks pakutakse 12 tundi ja rohkem ning suurte annuste korral võib selle tarvitamine esile kutsuda närvirakkude närbumise, kuna kurnatakse ära rakkudevaheline energiavahetus, sellega kaasnevad kõne-, tähelepanu- ja keskendumishäired. Kuid tarbimine võib mõjutada ka mälu, tundeid ja tasusüsteemi. (Ohler, 43:2017)

Kõrvaltoimed[muuda lähteteksti]

Eeldatavasti andsid 40. eluaastast vanemate ohvitseride südamed just peale forsseeritud metamfetamiini kasutamist tunda, esines südamerabandust, infarkti ja kokku kukkumist.(Ohler, 96:2017)

Sõltuvusnähtudena esines teotahte puudust ja depressiooni.(Ohler, 97:2017)

Pervitiini pimekatsed[muuda lähteteksti]

Ohler tsiteerib Heinrich Bölli (hilisema Nobeli kirjandusauhinna laureaadi) kirju kodustele, kus laskur Böll kiidab Pervitiini "hea teenimise eest" ja palub kodustel seda juurde saata.(Ohler, 53:2017)

Wehrmachti ülemstaabiarst professor doktor Otto Friedrich Ranke (17. august 1899 München- 19. november 1959 Erlangen) lugenud Pervitini-nimelise erguti kohta korraldas alustuseks üheksakümne, hiljem saja viiekümne sanitaarohvitseriks pürgija hulgas vabatahtlikke pimekatseid. Ta andis neile pervitiini (Pervitin, P), kofeiini (Caffein, C) või näivat ravimit (Scheintabletten, S) ja lasi neil esimesel katsel öö läbi matemaatilisi ja mõtlemisülesandeid lahendada, märkides ära et pervitiniseeritud olid maniakaalselt asja kallal.(Ohler, 60:2017) Kuid pervitiini manustanutele ei olnud mõtteprotsessid, mis suurajult kõrgemat abstraktse mõtlemise võimet nõudsid, jõukohased.

Aine kuulutati sõjaliselt väärtuslikuks aineks ja plaaniti uusigi katseid. (Ohler, 61:2017) Kuid kuulnud, et Müncheni ülikoolis loodi pervitiini-laipadele (üledoosi saanutele) eraldi ruum muutus Ranke toon ja ta läkitas laiali kirju akadeemia teistele juhatajatele hoiatades pervitiini võimaliku sõltuvusohu eest. (Ohler, 62:2017)

Perviitini tarbivate sõjaväelaste kohta täpsed andmed puuduvad. Leidus väeüksuseid kus seda tarvitati vastavalt suvale ja neid kus püüti mingit kontrolli pervitiinitablettide tarvitamise üle omada. Ranke tuvastas, et suur osa ohvitsere kannab pervitiini lausa endaga kaasas. (Ohler, 62:2017) Väliselt profülaktilisest pervitiini tarvitamistest nördinud Ranke aga olevat ka ise ainet reeglipäraselt manustanud ning selle kohta oma sõjalis-arstlikus päevaraamatus ka aru andnud. Keskmine tööpäev algas Rankel kahe Temmleri tabletiga.(Ohler, 69:2017) Ranke jt arvates oli pervitiiniga võimalik suurema pingutuseta 36 kuni 40 tundi järjest ilma väsimuseta tööd teha.

L-Phenyl-2-methylamino-propan

Mitte kõik suursaksad ei olnud pervitiini toimetest pimestatud nii pöördus 1939. aastal siseministeeriumi riigisekretär, ameti poolest "riigi tervishoiujuht", Leo Conti justiitsministeeriumi poole selleks, et seadusandlust karmistataks. Ta kirjutas:

Kes väsimuse vastu pervitiiniga võitleb, võib kindel olla, et see viib samm-sammult füüsiliste jõutagavarade ammendumiseni ning päädib seega kokkuvarisemisega.
(Ohler, 70:2017)

1939. aastal kuulutati pervitiin Riigi Siseministeeriumi politseimäärusega apteekides ainult retsepti alusel omandatavaks.(Ohler, 71:2017)

17. aprillil 1940 hakkas Wehrmachtis ringlema Ranke ergutimäärus, see jagati laiali rivi- ja korpusearstidele, juhtivatele sanitaarohvitseridele ja Waffen-SS-i juhtivatele tegelastele. Ühekordseks päevaannuseks oli määratud 1 pervitiinitabett ja profülaktika mõttes öösiti 2 tabletti teineteise järel ning vajadusel 3 kuni 4 tunni pärast võis manustada veel 1-2 tabletti.(Ohler, 74:2017)

Kui Inglismaal tarvitati massiliselt bensedriini siis Saksamaal tarvitati selleks ajaks pervitiini hinnanguliselt miljon annust kuus. Kuna andmed on ühikutes siis täpsemalt ei saa, nii näiteks oli saadaval nn Pervitiini-tuutu (igaühes 30 tk). Kui palju tarvitati ampulle süstimiseks pole teada.(Ohler, 106:2017)

Märkus: samal ajal nuputasid Nõukogude armee poolel sõdivad sõdurid laiali jagatud piirituse koguste pealt, kas tulemas tavapärane või väga ränk taplus.

Pervitiini kättesaadavuse regulatsioon[muuda lähteteksti]

  • 1939. aastal kuulutati pervitiin Riigi Siseministeeriumi politseimäärusega apteekides ainult retsepti alusel omandatavaks;
  • 12. juuni 1941 Riigi tervishoiujuht Conti allutas pervitiini kasutamise oopiumiseadusele, see muutis rahvadroogi ametlikult uimastiks.(Ohler, 108:2017)

Pervitiini maksumus[muuda lähteteksti]

Ranke arvutuste kohaselt olid pervitiinitabletid odavad, Keskmine sõjaväeline annus 4 tbl päeva maksis 16 penni, samal ajal oli kohvi arvestuslikuks kuluks umbes 50 penni iga öö kohta. Seega erguteid peeti majanduslikult mõistlikumateks.

"Hellitusnimed"[muuda lähteteksti]

"Lennukisool", "Stuka-pill", "Göringi pill".(Ohler, 100:2017)

Andres (arutelu) 25. september 2017, kell 16:43 (EEST)Vasta[vasta]


Pervitin ei olnud ju aine nimetus. Mis mõttes me kirjutame "Pervitiin"? Ja kui see oleks aine nimetus, siis see peaks olema väikese algustähega. Andres (arutelu) 25. september 2017, kell 18:41 (EEST)Vasta[vasta]

Mis mõttes "Pervitiin"? Ära palun rapsi ja loe artiklit veel kord. --Ivar (arutelu) 25. september 2017, kell 18:51 (EEST)Vasta[vasta]
Ma katsusin seda asja uurida. Teave on keeruline ja vastuoluline. Ma leidsin, et Pervitin (toimeaine) oli 1-fenüül-2-metülaminopropaan. Tundub, et see ei ole sama asi mis metamfetamiin, aga arvatavasti metamfetamiin organismis sellest tekib. Metamfetamiini kasutatakse ka praegu ravimina Desoxyni nime all, aga see on õigupoolest metamfetamiinhüdrokloriid. Ma ei orienteeru selles hästi.
Pervitin oli kindlasti tootenimetus. Nähtavasti "pervitiin" on sama laadi sõna nagu "aspiriin", mis ka tuleb tootenimetusest (Aspirin). Seda sõna ei saa kasutada tootenimetusena. Kas seda sõna kasutatakse terminina (mul ei õnnestunud leida) ja kas see on "metamfetamiini" sünonüüm? Andres (arutelu) 25. september 2017, kell 19:27 (EEST)Vasta[vasta]

Vabandust, mina sain sellise teate, et Iifar on minu muudatused tagasi pööranud. Mina ei teinud enda teada muud midagi kui muutsin Pervitiini Pervitiniks. Sellepärast ma saingi nii aru, et "Pervitin" asendati "Pervitiiniga".

Kuidas me saame sõna "pervitiin" kasutada, kui me ei tea, mida see tähendab? EKSS ei võimalda selle üle otsustada. Andres (arutelu) 25. september 2017, kell 19:37 (EEST)Vasta[vasta]


Ma protesteerin Iifari tegevuse vastu. Ta kustutab materjali oma äranägemise järgi ja põhjendamata ega luba kustutatud materjali välja tõsta. Nii kaob asi unustusse. Andres (arutelu) 25. september 2017, kell 18:41 (EEST)Vasta[vasta]

Aruteluleht ei ole koht, kus on õige hoida läbitoimetamata toormaterjali. Selleks sobiv koht on kasutaja alamleht. --Ivar (arutelu) 25. september 2017, kell 18:51 (EEST)Vasta[vasta]
See on mõeldud teistele kasutajatele, mitte algsele kirjutajale. Teised ei hakka kasutaja alamlehelt otsima, eriti praegusel juhul. Kui teised on veendunud, et siit enam midagi võtta ei ole, siis võb kustutada. Kui ma jõuaksin järele, siis ei tekiks vajadust arutelulehte kasutada. Andres (arutelu) 25. september 2017, kell 19:27 (EEST)Vasta[vasta]
Vastupidi. Aruteluleht ongi koht, kus sellist materjali hoida. Arutelulehe eesmärk on aidata artiklit paremaks muuta.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu25. september 2017, kell 19:42 (EEST)Vasta[vasta]
Andres, hinda palun oma võimeid adekvaatsemalt. Muidugi ei jõua Sa järele sellele kiirusele, millega Mariina siin tegutseb, ega hakka kunagi ka jõudma. Aga mul on hea meel, et siin on vähemalt mõned inimesed, kes tegutsevad sisuliste toimetajatena. Tunnustan Ivarit ja Minnekoni kaine mõistuse eest käimasolevas Hitleri-saagas.--VillaK (arutelu) 25. september 2017, kell 21:10 (EEST)Vasta[vasta]
Muidugi mina üksi ei jõua järele. Aga kas siis toimetamine on minu eralõbu? Ma ei nimetaks toimetamiseks seda, kui kõik, mis valmistab raskust, lihtsalt välja visatakse. Ma ei vaidlusta seda, et ongi asju, millega pole midagi peale hakata. Aga minu meelest kustutatakse liiga palju. Kes tahaks siia kirjutada, kui ta teab, et ebatäiuslikud asjad kustutatakse? Minu meelest tuleks kasutada seda viki eelist, et on võimalik luua parem tekst, kui see igaühele eraldi võttes on jõukohane. Andres (arutelu) 26. september 2017, kell 09:35 (EEST)Vasta[vasta]

Pervitin (metamfetamiinhüdrokloriid), mida kasutati laialdaselt ergutusvahendina on käesoleval ajal liigitatav narkootikumina. Kui palju ja kas Theodor Morell ka Adolf Hitlerile pervitiini manustas pole säilinud dokumentide põhjal võimalik tuvastada aga see ei tähenda, et Morell ei võinuks Hitlerile uimasteid tellida ilma narkootikumiretseptita.(Neumann ja Eberle, 82:2013)[2]

Leonhard Hestoni arvates oli "füüreri" kätevärin tingitud mitte Parkinsoni tõvest vaid just Pervitini-sõltuvusest. (Neumann ja Eberle, 91:2013)

Samuti pole teada, kas Morell ja Hitler teadsid, et mõned Vitamultini tahvlid sisaldasid Pervitini. Pole ka teada kas Morell lasi pervitiini neisse tahvlitesse lisada.(Neumann ja Eberle, 78:2013)

Välja võetud. Andres (arutelu) 25. september 2017, kell 19:33 (EEST)Vasta[vasta]

  1. Norman Ohler: "Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis", originaali pealkiri "Totale Rausch. Drogen im Dritten Reich." 2017, Helios kirjastus, ISBN-10: 9949554977
  2. Hans-Joachim Neumann ja Henrik Eberle, "War Hitler krank? Ein abschließender Befund", Gustav Lübbe Verlag, 2009, ("Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos", 2013)