Arutelu:Bütsants

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Selle artikli pealkiri peaks minu meelest olema Ida-Rooma keisririik. Andres 20:19, 31 Aug 2004 (UTC)

JAH! --Leon 21:32, 31 Aug 2004 (UTC)


Bütsants näikse samast asjast olevat. Mis pealkiri jääma peab? Pikne 7. mai 2010, kell 16:51 (EEST)

ENE samastab Bütsantsi ja Ida-Rooma riiki. Minu meelest räägitakse Ida-Rooma riigist varasema, Bütsantsist hilisema perioodi puhul, aga las ajalootundjad otsustavad. Andres 7. mai 2010, kell 21:02 (EEST)
ENEs ja TEA E-s on Bütsants põhinimi. Arvan, et tuleks traditsiooni järgida kui pole väga head põhjust vastupidi toimida. --Metsavend 19. aprill 2011, kell 13:01 (EEST)
Bütsants on tõesti ajalooteaduse üldlevinud nimetus. Rooma riigi ajal oli tegemist otseselt Ida-Roomaga. Aga tuleks ka mainida seda kuidas nad end ise nimetasid. Known simply as the "Roman Empire" (Greek: Βασιλεία Ῥωμαίων, Basileia Rhōmaiōn;[2] Latin: Imperium Romanum) or Romania (Ῥωμανία) to its inhabitants and neighbours, it was the direct continuation of the Ancient Roman State and maintained Roman state traditions.

Kõva töö, Iifar! --Leibur (arutelu) 13. aprill 2012, kell 23:05 (EEST)


Viitamata ja keelevigadega tekst esialgu siia:

Riigivalitsemine[muuda lähteteksti]

Bütsantsi ehk Ida-Rooma keisririigi valitsejaks oli vaitav, mitte päritava võimuga, Bütsantsi keiser. Ida-Rooma keisririigi valitsemine ja valitsejate residents ning pealinn viimidi üle Konstantinoopolisse 330. aastal ja seetõttu riigi valitsejad käsitlesid ennast Rooma keisritena. Riigivalitsemisel toetus keiser riigi ametliku religiooni, õigeusu kiriku juhile Konstantinoopoli oikumeenilisele patriarhile ja Idakirikule.

Next.svg Pikemalt artiklis Bütsantsi keiser, Konstantinoopoli oikumeeniliste patriarhide loend, Konstantinoopoli Õigeusu Kirik

Territoorium[muuda lähteteksti]

Ida-Rooma keisririigi moodustumisel kuulusid 4. sajandi lõpul riigi territooriumite koosseisu Rooma riigi idaosad: Balkani poolsaare alad, Väike-Aasia, Põhja-Mesopotaamia, osa Armeeniast, Süüria, Palestiina, Egiptus, Kyrenaika ja Kürpose, Rhodose, Kreeta ja muud Vahemere saared. Järgneva 1 000 riigi ekisteerimise aasta jooksul muutusid riigi piirid.


Minu meelest võib see tekst vabalt ka artiklis olla, need paar kirjaviga võib ka ära parandada. Ilmseid vigu mulle silma ei torganud. Andres (arutelu) 22. detsember 2014, kell 13:15 (EET)


Andrese parandusettepanekud[muuda lähteteksti]

Nii EE-s kui TEA-s on kohe põhinime järel rööpnimi "Ida-Rooma riik". Siin ei ole seda üldse mainitud. Peale selle, siit jääb mulje, nagu "Ida-Euroopa keisririik" ja "Ida-Euroopa impeerium" oleks eri nimed, aga see on ainult eesti keeles nii. (Ja nendest kahest on "keisririik" minu meelest eelistatav.) Nime kohta võiks olla eraldi alajaotus, kus saaks selgemalt esitada. (Inglise artiklis on selle kohta pikk alajaotus.) Siis võiks sellest võib-olla ka sissejuhatuses lühemalt rääkida. Praegu on sissejuhatuses esitus hüplik, nimest on räägitud eri lõikudes. Siin pole öeldud ka seda, et "Bütsants" on nimena käibel peamiselt hilisema perioodi kohta, mil Lääne-Rooma riiki enam ei olnud. Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 09:12 (EET)


Majandus ja diplomaatia ei tohiks olla kultuuri all, sest sealt ei teata neid otsida. Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 09:12 (EET)


Asendikaart tuleb tõlkida. Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 09:18 (EET)

Praegune asendikaart vajab legendi, sest seal on kasutatud eri värvitoone. Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 11:06 (EET)
Tuleks ka kuidagi märkida, et sel ajal oli territoorium kõige suurem. Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 11:08 (EET)

mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa

See ei ole hea sõnastus, eriti see des-konstruktsioon. Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 09:20 (EET)

"Varane ajalugu" ei ole minu meelest tabav pealkiri.

Kuskil vilksatas ka niisugune sõna: priviligeeritud.

Ma ei taha norida, aga tõesti, teeme kõigepealt korda. Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 09:23 (EET)


EE nimetab Bütsantsiks ka Byzantioni, linna, millest sai Konstantinoopol. Alguses peaks olema täpsustusmärkus, aga kas Byzantioni kohta peaks olema eraldi artikkel? Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 09:36 (EET)

Byzantioni kohta on juba eraldi artikkel. --Ivar (arutelu) 4. märts 2015, kell 09:52 (EET)
Jah, see on korras. Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 09:57 (EET)

Infokastis ei ole ilus rubriik "Riigikeel(ed)", kus kasutatakse sulge. Siin peaks natuke mõtlema. Kui ma õigesti aru saan, siis ladina keel ei minetanud kunagi ametlikku riigikeele staatust. See peaks olema pigem esimesel kohal. Kreeka keel on liiga üldine. Ma pole kindel, kas võib öelda "vanakreeka keel". Võib-olla kreeka keel oli pigem ametikeel, mitte riigikeel. Kuskil tekstis peaks sellest lähemalt rääkima. Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 09:45 (EET)

Mis puudutab rubriigi nime, siis tabeli veeru või rea päises võib minu meelest vabalt kasutada mitmust, kui ka mõnel juhul on loetletavaid asju üks. Kas sulgude ära jätmine teeb asja vormiliselt ilusamaks? Pikne 4. märts 2015, kell 12:33 (EET)
Jah, nii oleks parem. Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 15:23 (EET)

Bütsantsi eristatakse tänapäeval Antiik-Roomast

Kas see käib ka riigi algaegade kohta? Vähemalt hilisantiigiga pidi ikka tegu olema. Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 09:47 (EET)
Parandatud Rooma riigiks. --Ivar (arutelu) 4. märts 2015, kell 15:55 (EET)

Sissejuhatuses on ajaloo lühiülevaade. Minu meelest see sobiks ajaloo alajaotuse algusesse. Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 09:51 (EET)

Olen kategooriliselt vastu selle ümbertõstmisele ning pean seda sissejuhatuse väga oluliseks osaks! Kui midagi sissejuhatusest ära viia, siis nimesse puutuvat, millest saab eraldi alajaotuse tekitada. Küll nõuaks see siis aga täiendava info lisamist. Ivo (arutelu) 4. märts 2015, kell 15:24 (EET)
Nimede kohta on teistes vikides, sealhulgas inglise vikis, pikk jutt, nii et materjali on küll. Midagi peaks siiski sissejuhatusse ka jääma.
Kas ei ole imelik, kui sissejuhatus räägib ainult poliitilisest ajaloost? Võib-olla annab ajaloo kokkuvõtet lühendada. Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 16:29 (EET)

oli hilisantiikajal ja keskajal tuntud kui Ida-Rooma impeerium

Ei usu, vähemalt keskajal küll mitte. Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 09:53 (EET)
Muudetud. --Ivar (arutelu) 4. märts 2015, kell 16:13 (EET)

Peaks olema niisugune alajaotus, mis räägib riigikorrast ja riigi toimimisest, sealhulgas haldusjaotusest, sõjaväest, bürokraatiast ja diplomaatiast. Diplomaatia on praegu täiesti eraldi. Juura võiks ka seal olla. Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 10:36 (EET)

Ka rahvastiku kohta peaks olema eraldi alajaotus. Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 10:22 (EET)


Bütsantsi kirjandust on mõjutanud eelkõige kreeka, ladina, kristlik ja idamaine kirjandus. Kirjanduses säilisid antiikaja žanrid.

Loetelu ei ole ühtsel alusel. On vanakreeka kirjandus, kas peaks ütlema rooma kirjandus või vanarooma kirjandus? Mis see "kristlik kirjandus" täpsemalt on, ja kas see pole osa nendest teistest? "Idamaine kirjandus": seda peaks ka teistmoodi väljendama. Antiikaja asemel peaks olema pigem antiikkirjandus, kas peaks sellise artikli tegema? Kas mitte ikkagi mingi osa bütsantsi kirjandusest ei kuulu antiikkirjandusse? Kas kirjanduse all on mõeldud ainult ilukirjandust? Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 10:36 (EET)

Seda kaheks jagunemist ja Rooma riigist pärinemist tuleks minu meelest just sissejuhatuses pisut rohkem selgitada. Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 10:48 (EET)


Ostrogorsky artikkel on mul olemas. Lk 21 ega minu meelest üldse selles artiklis pole minu meelest seda, millest see lõik "Varane ajalugu" räägib. Andres (arutelu) 5. märts 2015, kell 01:06 (EET)

Võtsin viite välja. Andres (arutelu) 6. märts 2015, kell 14:01 (EET)

Rooma riigi sõjavägi suutis vallutada väga suure territooriumi Vahemere äärsetes maades, Ibeeria poolsaarel, Põhja-Aafrikas jm. Vallutatud aladel elas palju erineva kultuuritaustaga rahvaid, kelle seas oli nii primitiivseid kui ka väga hästi arenenuid.

Minu meelest see pole teemakohane. Andres (arutelu) 5. märts 2015, kell 01:11 (EET)
Võtsin välja. Andres (arutelu) 6. märts 2015, kell 14:01 (EET)
Yes check.svgJ Korras

Kirjanduse loetelust puudub Wells (1922). Andres (arutelu) 6. märts 2015, kell 14:01 (EET)

Yes check.svgJ Korras

Tetrarhia kirjeldus ei ole hästi arusaadav: kuidas see kindlustas ohustatud piirkondi, milles seisnes selle lagunemine? Andres (arutelu) 6. märts 2015, kell 14:10 (EET)

Kuhoffi artikli juures peaks olema kuidagi märgitud, et veebiversioonile on ligipääs piiratud (tasuline või raamatukogu tellimusega). Kes läheb raamatukogu kaudu, peab kasutama teist teed. Andres (arutelu) 6. märts 2015, kell 14:15 (EET)

Vähemalt 6. sajandil oli Bütsantsi käes ka osa Lääne-Rooma territooriumist. Seda tuleb kuidagi arvestad. Andres (arutelu) 5. märts 2015, kell 01:11 (EET)

Märkus kaardi kohta[muuda lähteteksti]

Mul oleks üks ettepanek kaardi Pilt:Bütsants1450.png kohta. Nimelt on seal kirjas Malta Ordu. Kuid see ordu, mille ametlik nimi on Püha Johannese ordu, sai Malta enda kätte alles 1530. Seetõttu tuleks neid siinsel kaardil nimetada kas Johanniitideks või Hospitaliitideks. Ja kui tahta, siis sulgudesse panna (hilisem Malta ordu). Athanasius Soter (arutelu) 10. märts 2015, kell 15:03 (EET)

Yes check.svgJ Korras

Bütsantsi majandus[muuda lähteteksti]

Välja võetud: Euroopa ei suutnud Bütsantsi majandusliku tugevusega võistelda kuni keskaja lõpuni.

On ilmne, et keskaja lõpus ehk 15. sajandil polnud Bütsants majanduslikult küll võimekam kui Euroopa riigid. Athanasius Soter (arutelu) 18. märts 2015, kell 22:50 (EET)

Yes check.svgJ Korras

Bütsantsi teadus[muuda lähteteksti]

Kas triiviumis ei peaks mitte kolm kunsti olema? Praegu on kaks. Athanasius Soter (arutelu) 18. märts 2015, kell 22:57 (EET)

Ehk sellepärast oligi Bütsantsi õppekava leebem, et loogika jäi välja? - Melilac (arutelu) 22. oktoober 2015, kell 11:58 (EEST)
Yes check.svgJ Korras

Bütsantsi kunst[muuda lähteteksti]

Kirjanduses säilisid antiikaja žanrid. Suurim erinevus seisnes selles, et need olid suures osas allutatud kõnekunsti reeglitele.

Suurim erinevus võrreldes millega? Kas võrreldes eelnevaga või võrreldes Lääne-Euroopaga? Athanasius Soter (arutelu) 18. märts 2015, kell 23:24 (EET)

Bütsantsi diplomaatia[muuda lähteteksti]

...kui Ivan III püüdis Vene impeeriumist kujundada "kolmandat Roomat"

Välja võetud. Tegelikult Ivan III ajal mõeldi see fraas välja ning laiemalt kasutusse läks see alles Ivan IV ajal. Athanasius Soter (arutelu) 18. märts 2015, kell 23:51 (EET)

Lõpulõigu väide on esitatud faktiväitena, samas kui tegelikult on see hinnang (täpsemalt hukkamõist). Tuleks kirjutada kujul "tänapäeval on X ja Y sellega võrrelnud Putini Venemaa diplomaatiat" ja kui võimalik, tuua teisi analooge või vastuväiteid. Praegune tekst on NPOV.

Yes check.svgJ Korras


Riiklikust kristlusest või rooma riigikirikust ning nende tekkest võib rääkida alles Bütsantsi ajal.

See lause on sobimatus kohas ja viitamata. Andres (arutelu) 18. aprill 2015, kell 18:24 (EEST)

Yes check.svgJ Korras


Kas seldžukid ei peaks mitte olema läbivalt väikese tähega? Raamatus "Ristisõdijad Hommikumaal" nad seda olid... - Melilac (arutelu) 21. august 2015, kell 21:16 (EEST)

Ma saan aru, et tegemist on dünastiaga ja dünastiate nimed on üldiselt suure tähega, aga artiklis kasutatakse seda dünastia valitsetud riikide/rahvaste tähistamiseks ja sellisel puhul on (analoogiks ajjubiidid, safaviidid jne. üldiselt kasutusel oolnud väike algustäht. Keelereeglid võivad selle koha pealt muidugi muutunud olla... - Melilac (arutelu) 23. august 2015, kell 22:11 (EEST)
Ok, Kuriuss seletas mulle ära, et sain asjadest õigesti aru. Nüüd on minu jaoks artiklis üks küsimus (mis hea artikli staatust ei mõjuta) - kas lõik Rooma õiguse kodifitseerimine ja Ida-Rooma kultuur 6. sajandil on ikka kõige õigemas kohas? - Melilac (arutelu) 22. oktoober 2015, kell 11:52 (EEST)