Eesti Tagavara Jalaväepataljon

Eesti Tagavara Jalaväepataljon ; Эстонский запасный пехотный батальон
Tegev	1917 – 1918
Riik	Venemaa Vabariik; Eestimaa kubermang
Kuuluvus	1. Eesti jalaväediviis (Eesti rahvusväeosad)
Liik	jalavägi
Suurus	polk
Ülemad
Võtmeisikud	staabikapten Andrei Gross; polkovnik Jaak Rosenbaum

Eesti Tagavara Jalaväepataljon oli 1917. aastal Eesti rahvusväeosana moodustatud ja 1917. aastal 1. Eesti jalaväediviisi koosseisu liidetud väeosa.

Tagavarapataljon moodustati 1917. aasta septembris Tartus ja see tegeles Eesti rahvusväeosade polkude sõjaväelaste väljaõpetamisega.

Eesti Tagavara Jalaväepataljoni loomiseks anti Vene Põhjarinde ülemjuhataja luba 7. oktoobril (ukj) 1917, pataljoni ülemaks kinnitati polkovnik Jaak Rosenbaum. Pataljon loodi 1. Eesti Jalaväepolgu tagavarapataljoni baasil, mis viidi üle Tartusse Raatuse tänava kasarmutesse ja üks pataljoni allüksus paiknes^[1] ka Võrus. 1917. aasta novembri alguseks oli tagavarapataljoni koosseis suurenenud 4 000 meheni ja 20 roodule^[2].

Eesti Jalaväe Tagavarapataljoni korraldas 21. novembril 1917 Tartus Raekoja platsil meeleavalduse Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu toetuseks pärast nõukogu laialisaatmist enamlaste poolt 1917. aastal, kui Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee. 9. novembril (27. okt.) võttis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee esimehe asetäitja Viktor Kingissepp, Eestimaa kubermangukomissarilt Jaan Poskalt asjaajamise üle. Pärast meeleavaldust arreteeriti 38 tagavarapataljoni ohvitseri eesotsas Jaak Rosenbaumiga ning linnas kuulutati välja sõjaseisukord. Enamik arreteerituist vabastati siiski paar päeva hiljem, kuid pataljoniülema Jaak Rosenbaumi ja veel paari ohvitseri üle peeti revolutsioonilise tribunali istung, kuid vabaks lasti ka need mehed^[3].

28. novembril 1917. saadeti Tartust Eesti Tagavarapataljonist salk eesti ohvitsere ja sõdureid Võrru ja asutati seal eraldi eest rahvuslik väeosa, Võru Eesti Pataljon.

1917. aasta detsembri alguses suunati tagavarapataljoni üks rood Pärnusse, mis 1918. aasta 5. jaanuaril nimetati 2. Eesti jalaväepolgu III pataljoniks.

Juhtkond ja koosseis

Pataljoniülemad

ülema ajutine kt staabikapten Andrei Gross (7.9.1917–);
pataljoniülem polkovnik Jaak Rosenbaum;

pataljoni adjutant porutšik Mihhail Pang

Tagavara Jalaväepataljoni 1. rood ülem porutšik Karl Kamal, staabikapten Jakob Järv
Tagavara Jalaväepataljoni 1. rood A (литера А), ülem porutšik Marjak
Tagavara Jalaväepataljoni 1. rood A (литера Б), ülem porutšik Gustav Hango-Ango
Tagavara Jalaväepataljoni 2. rood, ülem staabikapten Hugo Jürgenson, porutšik Hugo Villo
Tagavara Jalaväepataljoni 2. rood, B, ülem staabikapten Kartus
Tagavara Jalaväepataljoni 3. rood A, ülem lipnik Ernst Leithammel, porutšik Johann Uin, ajutine kt lipnik Voldemar Karl Koch
Tagavara Jalaväepataljoni 3. rood B, ülem alamporutšik Kirsel
Tagavara Jalaväepataljoni 4. rood, ülem porutšik Hugo Lepp, porutšik Voldemar Visberg, porutšik Julius Kuperjanov
Tagavara Jalaväepataljoni 5. rood A, ülem porutšik Leonhard Laast-Laas, staabikapten Damm, porutšik Metti, staabikapten Zinovi Niimend
Tagavara Jalaväepataljoni 6. rood, ülem alamporutšik Georg Roosman, porutšik August Virro,
Tagavara Jalaväepataljoni 7. rood, porutšik Jaan Unt, alamporutšik Hans Ingerman
Tagavara Jalaväepataljoni 8. rood, alamporutšik Tõnis Adamson
Tagavara Jalaväepataljoni 8. rood A, alamporutšik Orro
Tagavara Jalaväepataljoni 8. rood B, alamporutšik Sedor
Ratsa-, side-, õppe-, sideõppe- ja kuulipildujate õppekomandod.

Viited

↑ Rahvusväeosade idanemine Võrus, Elu: Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 26 november 1932
↑ Joosep Saat, Eesti bolševike võitlus töörahva relvastatud jõudude loomise eest. (November 1917 – veebruar 1918) I, Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 20, 1971, nr 4, lk 392
↑ Kaspar Koort, Meeleavaldus, mis võinuks uppuda verre, tartu.postimees.ee, 23. november 2017

Kirjandus

Eduard Meos, Eesti tagavara pataljon: ja temaga ühenduses olevad sündmused: 1917-1918. Kirjastaja:Postimees, 1928, ISBN 9789949262519, DIGARis

[1] Rahvusväeosade idanemine Võrus, Elu: Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 26 november 1932

[2] Joosep Saat, Eesti bolševike võitlus töörahva relvastatud jõudude loomise eest. (November 1917 – veebruar 1918) I, Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 20, 1971, nr 4, lk 392

[3] Kaspar Koort, Meeleavaldus, mis võinuks uppuda verre, tartu.postimees.ee, 23. november 2017

[1]

[2]

[3]