Tõlliste mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ajaloolisel Tartumaal asunud rüütlimõisast; selle kõrvalmõisa kohta vaata artiklit Vastse-Tõlliste mõis; Tõlliste mõisaks on nimetatud ka Tõlluste mõisa Saaremaal

Tõlliste mõis (saksa keeles Teilitz) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas ajaloolisel Tartumaal. Mõis rajati arvatavasti 17. sajandi keskel.

1759 ostis mõisa Tartu kreisi rahukohtunik Karol Magnus Broel-Plater. 1771 päris selle tema poeg Jan Reinhold Broel-Plater, kuid 1790 müüdi mõis oksjonil maha.

Pärast Eesti iseseisvumist mõis riigistati.

7. septembri 1930 ajaleht Postimees kirjutab: "Valgamaa maakorralduse komisjon määras tasumaksmise seaduse alusel Tõlliste mõisa endise omaniku pärijaile tasu 19.310 kr. Varem on endisele omanikule eraldatud "Palu" talu. Selle metsast saadud kuuldavasti 15 milj. sendi ümber ja kui ka talu ise juure arvata, teeb kogu tasusuurus 18 miljoni sendi ümber välja. Omanikuks oli Läti alam Breksman."[1]

Peale Eesti iseseisvumist mõis riigistati ning jagati asundustaludeks. Mõisasüda oli mitmete asunike käes, kuid majandamine ei läinud edukalt. 1937. aastal ostis selle Tõlliste vallavalitsus ning mõisahäärberisse koliti vallamaja. Mõisa peahoone hävis Teises maailmasõjas 1944. aastal.

Tõlliste mõisa asukohaks on varem ekslikult peetud endise postijaama varemeid Valga–Sangaste–Otepää maantee ääres, kus 1924.-1944. aastatel asus vanadekodu. See hoonetekompleks hävis samuti 1944. aastal.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hagemeister, Heinrich von; F. von Buxhovden (1836/1837). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen.  Lk. 76
  • Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen. lk 514 lk.  Lk. 159-161
  • /*Aini Oberst. Tsirguliina ja Tõlliste küla XX sajandil. Lk 64/*