Kuninglik kuldmedal
Kuninglik kuldmedal (inglise keeles Royal Gold Medal, ka RIBA kuldmedal) on iga-aastane arhitektuuriauhind, mida annab Briti monarhi nimel välja Briti Arhitektide Kuninglik Instituut, tunnustades üksikisiku või grupi olulist panust rahvusvahelise arhitektuuri arengusse. Auhind asutati 1848. aastal.
Laureaate 19. sajandil[muuda | muuda lähteteksti]
Esimene auhind anti 1848. aastal inglise arhitektile ja arheoloogile Charles Robert Cockerellile. Järgmisel aastal sai auhinna itaalia arhitekt ja arheoloog Luigi Canina. Aastal 1850 läks kuldmedal Charles Barryle, kes oli Londoni Westminsteri palee renoveerimisprojekti üks autoreid. Erandlik oli Kuningliku instituudi otsus 1885. aastal – kuldmedal anti saksa kaupmehele ja arheoloogile Heinrich Schliemannile.
Laureaate 20. sajandil[muuda | muuda lähteteksti]
Arhitektid[muuda | muuda lähteteksti]
Kuningliku kuldmedali on saanud paljud tuntud 20. sajandi arhitektid, sealhulgas 1925. aastal Giles Gilbert Scott (projekteeris Liverpooli katedraali ja Battersea elektrijõujaama), Frank Lloyd Wright (1941), Eliel Saarinen (1950), Le Corbusier (1953), Walter Gropius (1956), Alvar Aalto (1957), Ludwig Mies van der Rohe (1959), Louis Kahn (1972), Jørn Utzon (1978), Oscar Niemeyer (1998) ja Frank Gehry (2000).
1967. aastal anti auhind arhitektuuriajaloolasele Nikolaus Pevsnerile.
Ehitusinsenerid[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 1992 sai Iiri ehitusinsener Peter Rice teise insenerina Kuningliku kuldmedali; esimene oli Ove Arup 1966. aastal. Kuid tegelikult on auhinnasaajate hulgas insenere olnud varemgi, näiteks 1960. aastal anti auhind Pier Luigi Nervile, kes oli küll väljapaistev arhitekt, kuid veel kuulsam ehitusinsener.
Erandlik auhinnasaaja 1999. aastal[muuda | muuda lähteteksti]
Märkimisväärne erandlik autasustamine toimus 1999. aastal, kui kuldmedali sai mitte üksikisik, vaid Barcelona linn.