Boriss Godunov (ooper)
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
"Boriss Godunov" (vene keeles Борис Годунов) on Modest Mussorgski ooper, mille ta komponeeris aastatel 1868–1873 Peterburis. See on Mussorgski ainus lõpetatud ooper, mida peetakse ka tema meistriteoseks. Ooperi peategelased on Vene valitseja Boriss Godunov, kes valitses tsaarina perioodil, mida nimetatakse Segaduste ajaks (1598–1605), ja Vale-Dmitri I (valitses 1605–1606).
Venekeelse libreto kirjutas helilooja ise ning see põhineb Aleksandr Puškini draamal "Boriss Godunov". Aastal 1872 valmis heliloojal muudetud versioon, mis põhineb Nikolai Karamzini teosel "Vene riigi ajalugu". Teine, täiendatud versioon toodi lavale 1874. aastal Peterburis.
"Boriss Godunovi" on harva esitatud kummaski helilooja poolt jäetud originaalversioonis, sageli on tehtud kärpeid, kasutatud ümberkomponeerimist, ümberorkestreerimist, muudetud stseene või sulandatud esialgsed ja muudetud versioone.
Mitmed heliloojad, peamiselt Nikolai Rimski-Korsakov ja Dmitri Šostakovitš on loonud uusi väljaandeid ooperist, et "parandada" tehnilisi vajakajäämisi helilooja originaalversioonis. Kuigi need versioonid on olnud laval aastakümneid, on Mussorgski omanäoline stiil ja orkestratsioon nüüd jälle hinnatud oma originaalsuses ja parandused on läinud moest.
"Boriss Godunov" on enim salvestatud vene ooper ja kuulub ooperiteatrite staatust näitavasse repertuaari sagedamini kui ükski teine neist, isegi mitte Pjotr Tšaikovski "Jevgeni Onegin".[1]
Süžee[muuda | muuda lähteteksti]
Ooperi süžee põhineb Venemaa ajaloos tegelikult aset leidnud sündmustel. Vene riiki valitses tsaar Ivan IV, kes oli tuntud ka nime all „Ivan Julm“. Ta oli kohutav türann ning hirmuäratav valitseja, kelle võimu all vene rahvas kannatas nälga, piinamist ja hukkamist. Tsaari surma järel tõusis troonile tema poeg, kes oli vaimse alaarenguga. Olukorda ära kasutades haaras tegeliku võimu grupp mõjukaid inimesi, sealhulgas Boriss Godunov. Tsaar Ivanil oli ka teine poeg, kuid see kadus saladuslikult. Kahtlustati mõrva ja seda, et mõrva tellija oli Boriss Godunov ise, kes tahtis iga hinna eest võimule pääseda. Tema eelduseks oli, et vene rahvas valib ta uueks tsaariks.
Mõned aastad hiljem põgenes noor munk kloostrist ja teeskles, et on Ivan Julma kadunud poeg. Ta sai liitlaseks Poola armee, et võidelda Boriss Godunovi vastu. Boriss Godunov tundis endal mõrva pärast tohutut süükoormat ja suri selle raskuse all. Noor munk saabus Moskvasse ja kuulutas ennast tsaariks (Vale-Dmitri I). Vene rahvas jäi ikka haletsusväärselt vaeseks ning tundub, et see ongi nende saatus, kannatada julmade türannide valitsuse all.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Modest Musorgskij – Boris Godunov (1872 versii) YouTube
- TEATER: Estonias esietendub Boriss Godunov Eesti Päevaleht 27. aprill 2001
- “BORISS GODUNOV” — NÕUKOGUDE LIIDUST EUROOPA LIIDUNI Kristel Pappel www.temuki.ee
- RAT "Estonia" külalisetendused Moskva Suures Teatris. M. Mussorgski ooperi "Boriss Godunov" tegelased pärast etendust laval. 1. Mati Palm, 3. nimiosaline Jevgeni Nesterenko. Rahvusarhiiv