Sellest mustast mungast

Allikas: Vikipeedia
Sellest mustast mungast
Autor Gert Helbemäe
Päritolumaa Rootsi
Keel Eesti
Žanr(id) Ajalooline romaan
Kirjastaja Eesti Kirjanike Kooperatiiv
Eesti kirjastaja Eesti Raamat
Avaldamisaeg 1957–1958
Eesti avaldamisaeg 1998
ISBN 9985652096
(1998. a trükk)

"Sellest mustast mungast. Üks kroonika elust, surmast ja ajast ning inimestest selle sees" on Gert Helbemäe Tallinna ajaloo aineline romaan, mis ilmus kaheköitelisena aastatel 19571958 Lundis. Romaani kordustrüki avaldas 1998. aastal kirjastus Eesti Raamat.

Sisututvustus[muuda | muuda lähteteksti]

Romaan kujutab endast minajutustaja Hinricuse kroonikalikus laadis üleskirjutatud elulugu. Hinricus on Lübecki pagari poeg, kes hakkab „emotsionaalsetel põhjustel“ dominikaani mungaks. Noore mungana unistab Hinricus paganate usku pööramisest ning soovib minna misjonärina kaugetesse paikadesse. Paraku saadetakse Hinricus hoopiski Tallinna, sest katku tõttu on sealne klooster munkadest tühjaks jäänud. Hinricus veedab Tallinnas ligikaudu neli aastat ning lahkub sealt seoses Tallinna Dominiiklaste kloostri likvideerimisega 1525. aastal.

Hinricus alustab oma eluloo jutustamist lapsepõlvega Lübeckis. Perekonda elu kirjeldustes paistavad silma peategelase ja tema isa erinevad maailmavaated. Hindricuse isa on lihtne praktilise mõtlemisega pagar, tema haridust saanud poeg kipub aga filosofeerima. Helbemäe teadmistest 16. sajandi eluolu kohta annavad tunnistust põhjalikud kirjeldused sellest, kuidas püüti ravida katku. Ka sellest, mida inimesed võisid uskuda, mida mõelda, on antud realistlik pilt.

Tegelikult saab lugu saab hoo sisse siiski pärast seda, kui Hinricus Tallinna saabub, kus ta jääb hoolimata neljast kloostris veedetud aastast kohalike inimeste silmis võõraks. Inimeste käitumine, egoism ja kasuahnus kord üllatab, kord vihastab teda. Kriitiline on ta ka mõningate munkade suhtes, kes ei järgi mungavannet, mis nõuab isetut käitumist ja kasinat elu. Palju kergem on tal aru saada väljaspool linnamüüri elavatest lihtsatest inimestest kuid nemad umbusaldavad Hinricust, sest too on munk.

Helbemäe on Hinricuse asetanud elama rahutusse aega. Ajal, mil Hinricus Tallinnas viibib, saavutavad Martin Lutheri ideed rahva seas suurima populaarsuse. Helbemäele on kahtlemata huvi pakkunud just too piiripealne ajahetk, mil omavahel võitlevad vanale usule, katoliiklusele, toetuv ning uus, protestantismil põhinev maailmavaade. Lõpuks võidab uus maailmavaade, mille tagajärjel suletakse Dominiiklaste klooster ning mungad aetakse Tallinnast välja. Hinricus, kes mungana Tallinnas ringi kõndides näeb nii palju vana usuga kaasaskäivaid probleeme, otsustab pärast pikki kahtlusi lõpuks samuti uue maailmavaate kasuks. Tallinnas lõpuni võõraks jäänud Hinricus loobub mungakuuest ning pöördub tagasi Lübeckisse.

Teose taust[muuda | muuda lähteteksti]

Inspiratsiooni romaani kirjutamiseks sai Helbemäe talle sünnipäevaks kingitud 16. sajandist pärinevast Tallinna mündist: „Kui seda käes hoidsin, tekkis sentimentaalne side Tallinnaga ja vaimusilma ette kerkis pilt, kuidas ma sakslaste ajal Tallinnas pühapäeviti käisin katoliku kiriku taga olevates Dominikaani kloostri varemeis, uurisin veel püsti olevaid ruume, jalutasin ristkäigus ja istusin kividele, kuulates sinna kostuvat suurepärast koorilaulu katoliku jumalateenistuselt. Siis arvasin, et kirjutan kord sellest kloostrist.“[1]

Autori taotluseks oli näidata, et inimene jääb põhiolemuselt samaks läbi aegade. Helbemäe ütleb intervjuus ajakirjale Mana 1961. aastal järgmist: „Hiljem, T. S. Elioti esseesid lugedes sain teadlikuks küll vaimsest kontinuiteedist ja kogesin „Sellest mustast mungast“ romaanile materjali otsides, et näiteks keskaja rändmunkade peas liikusid eksistentsialismi mõtted ja päris uut on õieti vähe. /.../Inimlike põhiolemuste kontinuiteeti läbi aegade usun muidugi, kusjuures aegade voolus üks või teine „omadus“ kaasajas suurimat rõhutamist leiab.“[2]

Romaani kirjutamise ajal 1950. aastate lõpus mõjutasid maailma kuulsad prantsuse eksistentsialistid. Kindlasti ei jätnud nende teosed mõju avaldamata ka Gert Helbemäele [3].Helbemäe on pannud romaani peateglase 16. sajandis inimliku olemuse suhtelise muutumatuse demonstreerimise nimel mõtlema eksistentsialistlikke mõtteid, mis mõjutasid autori kaasaega.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mägi,Arvo 1968. Gert Helbemäe. Lühimonograafia. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.
  2. Intervjuu Gert Helbemäega 1961. Mana nr 1, lk 61–64.
  3. Liivamets, Maie 1998. Inimene ja kristlik õigus – Sellest mustast mungast. Tallinn: Eesti Raamat, lk 369–376.