Aijubiidide riik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Aijubiidide sultanaat
الأيوبيون
ایوبیان
1171–1260
Flag of Ayyubid Dynasty.svg
Lipp
Ayyubid Sultanate 1193 AD.jpg
Aijubiidide alad pärast Saladini surma 1193. aastal
Valitsusvorm Sultanaat (vürstiriikide liit)
Sultan Saladin (1174–1193)
Al-Aziz (1193–1198)
Al-Mansur (1198–1200)
Al-Adil I (1200–1218)
Al-Kamil (1218–1238)
Al-Adil II (1238–1240)
As-Salih Ayyub (1240–1249)
Al-Ashraf Musa (1250–1254)
Pealinn Kairo (1174–1250)
Aleppo (1250–1260)
Religioon Sunni islam
Pindala 5 000 000 km² (1190)
Rahvaarv (12. sajand) 7 200 000
Ajalugu
 –Riigi loomine
 –Riigi lõpp

1171
1260
Riigikeeled Araabia
Rahaühik Dinaar
Eelnev riik Rectangular green flag.svg Fatimiidide kalifaat
Black flag.svg Zengiidide dünastia
Vexillum Regni Hierosolymae.svg Jeruusalemma kuningriik
Järgnev riik Mameluke Flag.svg Mamlukkite sultanaat

Aijubiidide sultanaat oli kurdi päritolu moslemi Aijubiidide dünastia (araabia: الأيوبيون‎ al-Ayyūbīyūn; kurdi: دووگەلی ئەییووبی‎ Dûgela Eyûbiyan) poolt valitsetud riik Lähis-idas, Oma võimu tipul valitsesid nad Egiptuse, Süüria, Mesopotaamia, Hidžazi ja Jeemeni aladel.

Aijubiidide dünastia asutas Saladin. Egiptuse Fatimiidide kalifaadi vesiiri, Saladini onu Shirkuhi surma järel 1169. aastal haaras võimu Egiptuses Saladin, kes määrati Egiptuse vesiiriks. 1171. aastal, viimase fatimiididest kaliifi al-ʿĀḍid li-Dīn Allāhi surma järel kukutas Saladin Fatimiidid ja asutas Aijubiidide valitsejadünastia (1171–1260), mille keskus oli samuti Kairo. Saladin ise sai esimeseks Egiptuse sultaniks. Dünastia valitses suurt osa Lähis-Idast 12. ja 13. sajandil. Saladin oli Fatimiidide kalifaadi vesiir kuni ta 1171. aastal Fatimiidide võimule lõpu tegi. 1174. aastal, pärast Aijubiidide eelmise valitseja, Zengiidide dünastia Nur ad-Din'i surma, kuulutas ta iseenda sultaniks. Aijubiidid veetsid järgmise kümnendi uusi alasid vallutades.

Aijubiidide dünastiate valitsetud alad, nende suurimas ulatuses 1188. aastal

Ristisõjad[muuda | muuda lähteteksti]

Vahemere idarannik 1190. aastal

Aastaks 1183 oli nende võimu all Egiptus, Süüria, Põhja-Mesopotaamia, Al-Ḩijāz, Jeemen ja Põhja-Aafrika rannik kuni tänapäeva Tuneesia piirini. Suur osa Jeruusalemma kuningriigist läks samuti pärast Hattini lahingut Saladini kätte. 12. sajandi lõpuks said ristisõdijad Ristisõdade käigus Palestiina ranniku üle uuesti kontrolli.

Saladin alustas sõjaretki ristisõdijate kontrolli all olevatele aladele 1183. aastal ja 1187. aasta maikuus Jordani jõe piirkonnas ja Tripoli Raymond III valduses olnud Tiberiase kindluse vallutamisega Galileas ning astus seejärel vastu ka ristisõdijate kristlikele riikidele Süüria aladel ja võitis Jeruusalemma kuningas Guy de Lusignanilt aastal 1187 Hattini lahingus ning vallutas Jeruusalemma ja Palestiina Akko, kuid Tyre vallutamise hoidis ära õigeaegselt saabunud Montferrat' markii Konradi saabumine.

Saladin juhtis järgnevalt islami vastupanu Kolmandas ristisõjas (1189–1192) frankidele (nagu Euroopa ristisõdijaid islamimaades algselt nimetati) ja teistele Euroopa ristisõdijatele Levantis. Kristlased olid alguses sõjaliselt edukad, ristisõdijad suutsid Akko kahe-aastase piiramise järel 1191. aastal enda kätte tagasi saada ning seejärel hõivata Ashkeloni.

1191. aastal sõlmis Inglismaa kuningas (1189–1199) Richard I rahulepingu Saladiniga, millega Jeruusalemm jäi moslemite kontrolli alla, aga mille järgi oli lubatud kristlikel palveränduritel Püha maa külastamine.

Next.svg Pikemalt artiklis Ristisõjad.
Aijubiidide ja naaberdünastiate valitsetud alad 12. sajandil

Pärast Saladini surma konkureerisid võimu pärast tema pojad, kuid lõpuks sai 1200. aastaks sultaniks Saladini vend Al-Adil I ning kõik hilisemad Egiptuse sultanid olid tema järeltulijad.

Aijubiidide dünastiate valitsetud alad, 1171–1246

Sultan (1218–1238) Al-Kamil valitsusajal tõrjuti tagasi Viienda ristisõja käigus rünnak Egiptuse aladele. 1218. aastal rünnati Damietta linna Egiptuses. Ristisõdijad olid liidus Seldžukkidega Anatooliast, kes ründasid samaaegselt Ajiubiite Süürias. Damietta vallutati üsna kiiresti ning ristisõdijad tegid sellest oma baasi. Edasi tungisid ristisõdijad 1221 aasta juulis edasi lõunasse Kairo suunas. Rünnakus Egiptuse sultani Al-Kamili poolt said ristisõdijad suurelt lüüa ning olid sunnitud alla andma. Ristisõdijad ja ajiubiidid sõlmisid kaheksa-aastase rahulepingu

1230ndatel proovisid aijubiidi emiirid Süürias Egiptusest iseseisvaks saada ning olid riigist lahus kuni sultan As-Salih Ajjubiid riigi ühtsuse taastas, liites aastaks 1247 suurema osa Süüriast, v.a Aleppo, dünastiaga. Aijubiidide sultan As-Salih Aijubiid, kes võitles võimu pärast oma onu As-Salih Ismailiga palgatud väed vallutasid 1244. aastal ristisõdijatelt Jeruusalemma.

Aijubiidide dünastiate valitsetud alad, 1257. aastal

Selleks ajaks olid kohalikud moslemid ajanud aijubiidid välja Jeemenist, Al-Ḩijāz'ist ning mõnest Mesopotaamia osast. Pärast al-Salih Ayyubi surma 1249. aastal sai Egiptuse valitsejaks Al-Muazzam Turanshah. Ta tõugati varsti pärast seda troonilt mamelukkide poolt, kes olid äsja tagasi löönud ristisõdijad Niiluse delta juurest. See lõpetas Aijubiidide võimu Egiptuses, pärast seda kukkus läbi arvukalt Süüria emiiride katseid Egiptus tagasi saada. 1260. aastal vallutasid mongolid Aleppo ja varsti pärast seda vallutasid nad ka ülejäänud Aijubiidide alad.

Aijubiidide dünastiate valitsetud alad, ca 1190

Sultanid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]