Viies ristisõda

Allikas: Vikipeedia


Viies ristisõda
Osa ristisõdadest
Toimumisaeg 12171221
Toimumiskoht Egiptus
Tulemus Ristisõdijad ja ajiubiidid sõlmisid kaheksa-aastase rahulepingu
Osalised
Rooma katoliku kirik Aijubiidide riik
Väejuhid või liidrid
Rooma paavst Honorius III
Austria hertsog Leopold VI
Ungari kuningas András II
Hollandi krahv Willem I
Egiptuse sultan Al-Kamil

Viies ristisõda aastatel 1217–1221 oli kristlaste järjekordne katse vallutada Jeruusalemm ja Püha Maa moslemitelt tagasi.

Kristlased olid aru saanud, et Püha Maad otse tagasi vallutada ei saa. Otsustati, et selleks tuleb kõigepealt purustada riik, mille valdusesse need alad kuulusid: Ajiubiidide dünastia Egiptuses.

Ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III, ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima Austria hertsog Leopold VI ja Ungari kuningas András II. 1218 liitus sõjaga veel sakslaste armee ning hollandi-flaami-friisi segaarmee, mida juhtis Hollandi krahv Willem I.

Esialgu rünnati Damietta linna Egiptuses. Oldi liidus Seldžukkidega Anatooliast, kes ründasid samal ajal Ajiubiide Süürias. Nii ei pidanud ristisõdijad võitlema kahel rindel.

Damietta vallutamine

Damietta vallutati üsna kiiresti ning ristisõdijad tegid sellest oma baasi. Seejärel tungisid ristisõdijad 1221. aasta juulis edasi lõunasse Kairo suunas.

Edela-Euroopa ja Lähis-Ida ca 1210. aastal

Esialgu tundus sõjakäik olevat edukas, moslemite väed olid paanikas ega suutnud organiseerida korralikku kaitset. Ainsad, kes suutsid võitlusvõime säilitada, olid Türgist pärit orisõdurid mamelukid. Nad peatasid ristisõdijate varustamise toiduga ning panid nad taganema.

Egiptuse sultani Al-Kamili öises rünnakus said ristisõdijad lüüa ning olid sunnitud alla andma. Ristisõdijad ja ajiubiidid sõlmisid kaheksa-aastase rahulepingu, enamik vangistatud ristisõdijatest müüdi orjadeks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]