Aedmajoraan

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Aedmajoraan
Majeranek2.jpg
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Iminõgeselaadsed Lamiales
Sugukond Huulõielised Lamiaceae
Perekond Pune Origanum
Liik Aedmajoraan
Ladinakeelne nimetus
Origanum majorana
L.
Sünonüümid

Majorana hortensis Moench

Aedmajoraan ehk vorstirohi (Origanum majorana, ka Majorana hortensis) on huulõieliste sugukonda, pune perekonda kuuluv Eestis üheaastase taimena kasvatatav rohttaimeliik. Aedmajoraani kasutatakse nii maitse-, ravim- kui ka meetaimena. [1][2][3]

Taime algne kodumaa on Väike-Aasia või Põhja-Aafrika.[4][5]

Aedmajoraani perekonna nimetus Origanum tuleneb kreekakeelsest sõnast oregano, mis tähendab mägede rõõmu, kuid liigiepiteedi majorana tähendus araabia keeleson püsiv, kadumatu (viidates aedmajoraani tugevale lõhnale). [1]

Kasvukohad[muuda | muuda lähteteksti]

Aedmajoraan on kodutaim, mida Eestis kasvatatakse üheaastase maitse- ja ravimtaimena.[1][2] Taim on tundlik öökülmade suhtes varasel arenguetapil, mistõttu tuleb kesk- ja põhjavööndi aladel taimi ette kasvatada. Soojemates piirkondades on aedmajoraan mitmeaastane taim.[6] Aedmajoraan nõuab kasvuks valgust ja kerget toitaineterikast mulda.[5][6]

Aedmajoraani õis

Botaaniline kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Aedmajoraan on püstise varrega 30–60 cm pikkune intensiivse aroomiga poolpõõsas.[2][6]

Taime lehed on ovaalsed, tömbi tipuga ning kaetud viltjate hallide karvakestega. Õie moodustavad õisikutesse harunenud valged või helelillakad/roosakad väikesed õied. [6]

Keemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Aedmajoraani ürt sisaldab 1–2% eeterlikke õlisid sabineen ja selle derivaadid (sabineenhüdraat, sabineenhüdraatatsetaat), õies on õlide sisaldus 3%.[1][2] Lisaks eeterlikele õlidele sisalduvad taimes ka flavonoidid, bioflavonidid, polüsahhariidid, tanniinid, trierpeenid, lihtfenoolid ja kohvhappe derivaadid.[2] Noored aedmajoraanivõrsed sisaldavad ka askorbiinhapet (~44 mg) ja karoteeni (5,5 mg).[6]


Droog[muuda | muuda lähteteksti]

Kuivatatud aedmajoraaniürt droogina

Aedmajoraani droogiks on ürt Majoranae herba, mida kogutakse õitsemise ajal (juulis ja augustis).[1][2] Kuivatamise eel eemaldatakse taimelt varred ning pannakse hea õhuvahetusega hämarasse ruumi kuivama. Selleks, et droogi värvus mustjaks ei muutuks, tuleks droogi kuivatada temperatuuril 35–40 kraadi.


Kuivatatud lehtede ja õite segust droogi kasutatakse salvide, tõmmiste ja vannide tegemiseks.

Vannid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 50 g droogi segatakse ämbritäie kuuma veega.
  • Droogiseguga anum tuleb sulgeda ning lasta lahusel tõmmata umbes tund. Seejärel lisatakse saadud tõmmis vanniveele.

Aedmajoraani droogi sisaldavaid vanne kasutatakse reuma, liigesepõletike ja podagra raviks, antibakteriaalse toime tõttu põletike ja valu leevendamiseks.[1][2]

Salv[muuda | muuda lähteteksti]

  • 20 osale peenestatud ürdile lisatakse 1 osa ammooniumhüdroksiidi lahust (triviaalnimetusega nuuskpiiritus), 10 osa piiritust (sobib ka vein).
  • Saadud segu jäetakse tunniks seisma, seejärel lisatakse 100 osa vaseliini ning soojendatakse kõrgel temperatuuril piirituse ja ammoniaagi aurustumiseni (iseloomuliku lõhna kadumiseni).
  • Viimase etapina salv filtreeritakse.

Aedmajoraani ürdist valmistatud salvi kasutatakse närvivalude ja nahapõletike leevendamiseks.

Vesitõmmis[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1–2 tl purustatud droogile lisatakse 1 klaas keevat vett ja jäetakse tõmbama 10–15 minutiks.
  • Enne tarbimist tuleb saadud tõmmis kurnata.
  • Toime suurendamiseks võib tõmisesse lisada ka alkoholi[2]

Aedmajoaani vesitõmmist tarbitakse 1–2 klaasi päevas maomahla soolhappesisalduse tõstmiseks, kõhupuhituse, spasmide lõõgastamiseks, valu leevendamiseks, söögiisu tekitamiseks, seedimise soodustamiseks, röga lahtistamiseks. Vesitõmmis omab ka antibakteriaalset toimet.

Muud kastusviisid[muuda | muuda lähteteksti]

Aedmajoraan on hea meetaim

Aedmajoraani kasutatakse eesti jõuluroa verivorsti tegemisel.[1] Maitsetaimena võib taim olla nii värskel kui ka kuivatatud kujul, sageli kasutatakse majoraani liha-, kala- ja konservitööstuses, kuid taime on lisatud ka karastusjookidesse ja likööridesse. [3]

Antiikajal lisati taime ka õlle ja veini sisse, uskudes, et see annab armujõudu.

Taime on tugeva aroomi tõttu on seda kasutatud ka lõhnaainena viiruki kujul armastusjumalanna Aphrodite auks. Lõhnasisalduse tõttu on aedmajoraani kasutatud ka pesuvee lõhnastamiseks, mööbli poleerimiseks ja puukoide tõrjumiseks. [1]

Aedmajoraan on tuntud ka hea meetaimena. [3]

Ohutus[muuda | muuda lähteteksti]

Võimalike ohtude vähendamiseks on aedmajoraaniürti soovitatav lisada teesegudele väikestes kogustes.

Taime pole soovitatav tarvitada üle 2–3 nädala ning ületada maksimaalset soovituslikku kogust päevas, milleks on 2–4 tl droogi.

Aedmajoraan võib olla toime poolest tervisele ohtlik, rasedatel ning imikutel ja väikelastel vastunäidustatud.

Ühtlasi pole taime raviomadusi veel teaduslikult tõestatud, kuid välistatud pole ka nende eksistents. [1][2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Ain Raal. (2013). 101 Eesti Ravimtaime. Tallinn: Varrak. Lk 134–135. 
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 Ain Raal. (2003). Taimedes talletuv tervis. Tallinn: Valgus. Lk 101–103. 
  3. 3,0 3,1 3,2 "Egiptuse salv Colocynth". Kasutatud 24.04.2018.
  4. Majoran (Majorana hortensis Moench.)
  5. 5,0 5,1 Aedmajoraan (vorstirohi) Majorana hortensis
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 "Aedmajoraan (vorstirohi) Baical Majorana hortensis (Origanum majorana)". Kasutatud 23.04.2018.