Maomahl

Allikas: Vikipeedia

Maomahl on maonäärmete eritis, mis on vajalik seedimiseks.

Peamiselt koosneb maomahl soolhappest, limast ja pepsinogeenist. Ööpäevas eritub inimesel seda 2-3 liitrit.

Eelkõige lahustab maomahl toidus sisalduvaid lämmastikühendeid. Samuti tapab see toidu ja õhuga makku saabuvaid mikroorganisme.

Magu kaitseb end maomahla eest pidevalt taastuva limakihiga, mille paksus on veidi üle millimeetri.

Mao ülehappesus tekitab kõrvetisi, alahappesus aga raskendab seedimist. Neid ravitakse nii klassikalise meditsiini kui ka looduslike vahenditega, viimase korral kasutatakse näiteks kalmusejuure tinktuuri või teed.

Et maomahl sisaldab soolhapet, tõestasid esmakordselt keemik Carl Schmidt ning Tartu Ülikoolis töötanud anatoom ja füsioloog Friedrich Bidder. Samuti selgitas ta välja, et maomahla sekretsioon on psühhomotoorne: maomahl hakkab erituma juba toidu nägemisel.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]