1984 (Orwell)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
1984
Originaal­pealkiri Nineteen Eighty-Four
Autor George Orwell
Tõlkija Elias Treeman (1990)
Kaane kujundaja Jüri Kaarma
Päritolumaa Suurbritannia Suurbritannia
Keel Inglise
Žanr Satiiriline romaan
Kirjastaja Secker & Warburg (originaal)
Perioodika (eesti keeles)
Ilmumisaeg 1949 (originaal)
1990 (eesti keeles)
Lehekülgi 217

„1984“ on 1949. aastal 8. juunil Ühendkuningriigis[1] ilmunud George Orwelli düstoopiline romaan totalitaarsest tulevikuriigist. Romaan oli mõeldud hoiatama totalitarismiga kaasnevate ohtude eest.[2] „1984“ on viimane Orwelli kirjutatud raamat. Eesti keeles ilmus see 1990. aastal Elias Treemani (Tõnis Arro, Tiit Kusnetsi ja Rünno Vissaku kollektiivne pseudonüüm) ja 2002. aastal koos „Loomade farmiga“ samas tõlkes autorite nimede all. Prantsuse ajaleht Le Monde valis selle 1999. aastal sajandi saja parima raamatu hulka.

Sisukokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti]

Romaani tegevus toimub kaugel kujuteldavas tulevikus, mil maailmas on alles vaid kolm omavahel pidevalt sõjas olevat totalitaarset riiki[3]. Nendeks kolmeks riigiks on Okeaania, Euraasia ja Ida-Aasia[4].

Raamatu peategelane on Winston Smith, kes elab peale teist maailmasõda toimunud tuumasõjast laastatud Okeaanias[2][3][4]. Okeaaniat juhib Partei, kes kontrollib kõike ja korraldab elanikkonnale ajupesu, et nad kuulaksid mõtlematult Partei juhti Suurt Venda[2]. Okeaania võim on jaotatud nelja ministeeriumi vahel, milleks on Armastuseministeerium, Rahuministeerium, Külluseministeerium ja Tõeministeerium, kus töötab ka Winston[4].

Winston tahab endale paremat elu ja soovib teada saada tõde, kuna ta teab, et talle valetatakse. Tõde otsides hakkab Winston salaja Partei vastu mässama, kuna talle ei meeldi pidev tõe moonutamine ja ajaloo ümberkirjutamine[3] eesmärgil, et kõik allikad vastaksid Partei väidetele. Tõeministeeriumis kohtab Winston Juliat, kes osutub ka Parteivastaseks ning nad asuvad koos vastupanule[2][5]. Winstonil ja Julial tekib armusuhe ja selleks, et kohtuda, rendivad nad endale proletariaatide naabruskonnas toa[2][6].

Winston viib Julia kohtuma O’Brieniga. Winston arvas, et ka O’Brien on Parteivastane, kuid O’Brien osutub Partei spiooniks. O’Brieni roll oli mängida sisepartei ametnikku, kes on salaja teisitimõtlejate rühma ehk Vennaskonna liige. O’Brien pidi tuvastama „mõtteroimareid”, et Mõttepolitsei saaks nad eemaldada.[2] Nii püüab Mõttepolitsei lõpuks kinni ka Winstoni ja Julia ning nad saadetakse Armastuseministeeriumisse, et neid vangistada, piinata ja ümber kasvatada[2][3].

Winston ja Julia vangistatakse, et hävitada igasugune iseseisev mõtlemine ja muuta nad alluvateks, Suurt Venda armastavateks kodanikeks[3][5]. Winston suudab pikalt Partei ajupesule vastu olla, kuid ta murdub, kui ta viiakse Tuppa 101, kus ta seisab silmitsi oma suurima hirmu, rottidega[2][5]. Ta karjub paaniliselt, et seda kõike tehtaks Juliale, mitte temale[7]. Julia oli ainus isik, keda ta ei olnud veel reetnud ning tema reetmine tähendas, et Partei oli suutnud ta murda. Peale seda lastakse Winston vabaks, kuid ta ei ole enam Juliast huvitatud.[5] Ta teab, et ta sureb, kuid see ei loe, sest ta armastab Suurt Venda[2]

Autorist[muuda | muuda lähteteksti]

George Orwell, sünninimega Eric Arthur Blair, sündis 25. juunil 1903. aastal Indias. Järgneval aastal viis ema ta Ühendkuningriiki, kus ta üles kasvas.[8] Ta oli inglise kirjanik, kes kirjutas romaane, esseesid ja arvustusi[3]

Tema esimene raamat avaldati 1933. aastal ning sellega sündis ka pseudonüüm George Orwell[9]. Kõige rohkem tuntakse Orwelli tema romaanide „Loomade farm“ ja „1984“ järgi. „Loomade farmi“ käsitleti kui Orwelli parimat teost, kuni ilmus „1984“.[3] „1984“ oli viimane teos, mille Orwell kirjutas, ning selle kirjutamiseks kogus ta terve elu ideid. See oli aastatepikkuse lugemise, kirjutamise ning mõtlemise tulemus.[10] „1984“ kirjutamisest mõtles Orwell juba 1944. aastal, kui ta puutus kokku Stalini ja Hitleri valitsemisega[11]. Romaani viimaseid lehekülgi kirjutas Orwell tuberkuloosi käes vaeveldes ning ta suri 1950. aastal, aasta peale oma teose lõpetamist[3].

Tegelased[muuda | muuda lähteteksti]

Winston Smith – Winston Smith on romaani peategelane[3]. Ta töötab Tõeministeeriumis, kus tema töö on igasuguste dokumentide vastavusse viimine Partei soovidega[2]. Vilets toit ja kehvad elutingimused on Winstoni tervise rikkunud, kuigi ta on ainult 39-aastane. Tal on parema jala pahkluu kohal veenilaiendi haavand, mis ei parane. Winston on mõtlik ja uudishimulik ja tahab teada, kuidas ja miks Partei Okeaanias kontrolli saavutas. Ta ei allu Parteile pimesi ning ei võta nende öeldut tõena, kuna ta teab, et Partei saab enda soovi kohaselt minevikku lihtsalt muuta. Ta ei ole isegi selles kindel, kas ta elab 1984. aastas või mitte.

Winston mäletab, et tal oli kunagi pere ning nad ei olnud alati sellise järelevalve all. Ta hakkab päevikut kirjutama ning vannub, et kaitseb ning räägib ainult tõde.[5]

Julia – Julia on Winstoni kaaslane ja parteivastane. Julia on 26-aastane ning ei mäleta seetõttu Parteieelsest ajast mitte midagi. Tema arvates on kõik alati Partei kontrolli all olnud ja ta ei arva, et Partei vastu mässamisest abi oleks. Julia töötab ka Tõeministeeriumis, on Noorte Antiseksuaalse Liidu liige ning kogukonnas väga aktiivne. Ta aitab alati üritusi korraldada ja näitab vihkamise minutitel suurt entusiasmi. Tegelikkuses vihkab ka tema Parteid, kuid mängib oma osa, et Mõttepolitsei teda ei kahtlustaks. Julia armastab Winstonit ning loob temaga kontakti, et nad saaksid koos aega veeta.[5]

O’Brien – O’Brien on sisepartei liige, kes võtab Winstoniga ühendust ja mängib, et ta on Vennaskonna liige. Ka O’Brien töötab Tõeministeeriumis, aga mingil võõral töökohal, millest Winstonil ei ole mingit ettekujutust. Tegelikkuses on O’Brien aga Mõttepolitsei spioon, kelle ülesanne on „mõtteroimareid" kinni püüda. O’Brien on Winstoni jälil olnud juba aastaid ning lihtsalt oma hetke oodanud. O’Brien vastutab Winstoni piinamise ja ümberõpetamise eest.[5]

Tähtsad sümbolid[muuda | muuda lähteteksti]

Suur Vend – Suur Vend on Partei juht ning Okeaania diktaator. Keegi ei ole kunagi Suurt Venda näinud, kuid terve linn on täis plakateid Suurest Vennast[12].

Lisaks suurtele plakatitele tema näost oli iga plakati peal kirjas „SUUR VEND VALVAB SIND”[5]. Suur Vend jälgib kõiki kõikjal ja alati ekraanide, Mõttepolitsei ja spioonide abil[12]. Okeaania ühiskonda iseloomustavad manipulatsioon, tõe moondamine, propaganda ning privaatsuse puudumine[5]. Tänapäeval kasutatakse väljendit Suur Vend, et viidata kellelegi, kes kuritarvitab oma poliitilist positsiooni[3].

Kaksisoim – Eesti keeles esineb väljend kaksisoim ka kui topeltmõtlemine ning see on usk kahte vastuolulisse ideesse samal ajal. Partei loosungid „SÕDA ON RAHU”, „VABADUS ON ORJUS” ja „TEADMATUS ON JÕUD” kirjeldavad topeltmõtlemist väga hästi. Partei sisendab kodanikele neid loosungeid ja inimesed võtavad need omaks aru saamata, et midagi on valesti. Inimeste mõtetes ei ole konflikti, kuigi sõnade mõtted on omavahel konfliktis.[5]

Uuskeel – Uuskeel on Partei loodud propagandistlik keel. Selle eesmärk on piirata mõtlemist,  et inimesed ei saaks mõelda Parteivastaseid mõtteid, kuna sõnu nende mõtete jaoks ei eksisteeri.[5][13] Keelest kustutatakse kindlad sõnad, asendatakse teiste sõnadega, kõiki sõnu saab kasutada tegusõnade, nimisõnade, omadussõnade ja määrsõnadena[13]

Mõtteroim – Romaanis on mõtteroim mõelda selliseid mõtteid, mis on Parteivastased, ei vasta partei ideoloogiale, riigikorrale või väljendavad millegi suhtes vastuolu või kahtlust. Mõtteroimareid jahib Mõttepolitsei, kes võib olla ükskõik kus. Isegi kerge näoilme muutus võib inimese reeta ning kõigile ta mõtted paljastada.[5]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kalle Kurg.""1984". Maailma vaevane helin."(Helilooja Mihkel Keremi nii kuulatavast kui ka vaadatavast multidimensioonilisest teosest George Orwelli romaani "1984" motiividel.) – Teater. Muusika. Kino 4, 2020. [1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Dorian Lynskey (2019). The Ministry of Truth. New York: Doubleday. Lk 9.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 2,9 Lowne, Cathy (12. mai 2020). "Nineteen Eighty-four". Encyclopedia Britannica. Vaadatud 15.03.2022.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 3,8 3,9 Woodcock, George (17. jaanuar 2022). "George Orwell". Encyclopedia Britannica. Vaadatud 15.03.2022.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 George Orwell (1949). Nineteen Eighty-Four. London: Secker & Warburg. Lk 2.
  5. ↑ 5,00 5,01 5,02 5,03 5,04 5,05 5,06 5,07 5,08 5,09 5,10 5,11 George Orwell (1949). Nineteen Eighty-Four. London: Secker & Warburg.
  6. ↑ George Orwell (1949). Nineteen Eighty-Four. London: Secker & Warburg. Lk 49.
  7. ↑ George Orwell (1949). Nineteen Eighty-Four. London: Secker & Warburg. Lk 138.
  8. ↑ Dorian Lynskey (2019). The Ministry of Truth. New York: Doubleday. Lk 18.
  9. ↑ Dorian Lynskey (2019). The Ministry of Truth. London: Secker & Warburg. Lk 20.
  10. ↑ Dorian Lynskey (2019). The Ministry of Truth. New York: Doubleday. Lk 11.
  11. ↑ Kakutani, Michiko. "Why '1984' Is a 2017 Must-Read". The New York Times. Vaadatud 15.03.2022.
  12. ↑ 12,0 12,1 Britannica, The Editors of Encyclopaedia (23. november 2016). "Big Brother". Encyclopedia Britannica. Vaadatud 15.03.2022.
  13. ↑ 13,0 13,1 Britannica, The Editors of Encyclopaedia (20. oktoober 2016). "newspeak". Encyclopedia Britannica. Vaadatud 15.03.2022.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=1984_(Orwell)&oldid=6175364"