Topeltmõtlemine

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Topeltmõtlemine (inglise keeles doublethink, eesti keelde tõlgitud ka kui kaksisoim) on olukord, milles üheaegselt tunnistatakse õigeks kaks vasturääkivat tõekspidamist, mis sageli pärinevad erinevatest sotsiaalsetest kontekstidest.[1]

Topeltmõtlemine on seotud silmakirjalikkuse ja neutraalsusega, olles neist siiski erinev. Veel on topeltmõtlemine seotud tunnetusliku ebakõlaga, mille puhul tekitavad vasturääkivad tõekspidamised inimese meeles vastuolu. Topeltmõtlemine on tähelepanuväärne selle poolest, et selle puhul tunnetuslik ebakõla puudub – seega on inimene täielikult ebateadlik mistahes konfliktist või vasturääkivusest.

Mõiste päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

George Orwell mõtles sõna "topeltmõtlemine" välja oma 1949. aastal ilmunud düstoopilise romaani "1984" tarbeks (osana uuskeelest). Romaanis õpivad inimesed topeltmõtlemist ja uuskeelt nii kaaskodanike poolse surve tõttu kui ka soovist teistega sobituda või Parteis oma staatust tõsta. Selle mittetegemine ja parteiliinis vasturääkivuste tõstatamine toonuks kaasa distsiplinaarmenetluse ja kohese ühiskondliku taunimise teiste parteiliikmete poolt. Paradoks väljendub kõige selgemini Partei loosungis – "sõda on rahu, vabadus on orjus, teadmatus on jõud".[1]

Sarnaselt paljude teiste düstoopiliste ühiskondade peegeldustega oma kirjutistes pidas Orwell topeltmõtlemist iseloomulikuks Nõukogude Liidu tüüpi totalitarismile. Selliseid vasturääkivusi esines näiteks Stalini kõnedes.[2]

Hilisem kasutus[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1949. aastast on sõna "topeltmõtlemine" muutunud samatähenduslikuks tunnetusliku ebakõla vähendamisega kahe ilmavaate omavahelise vasturääkivuse ignoreerimise teel (ka siis, kui seda tehakse sihilikult). Mõned psühhoteraapia koolkonnad, näiteks kognitiivteraapia, julgustavadki inimesi omi mõtteid muutma (ühe meetodina erinevate psühholoogiliste haiguste ravimiseks).

Orwelli "topeltmõtlemist" peetakse ka sellise levinud mõiste nagu "topeltkõne" (inglise keeles doublespeak), mis tema romaanis küll ei esine, lähtekohaks. Topeltkõnet kui nähtust on võrreldud Orwelli kirjeldustega poliitilistest kõnedest, mida kirjanik käsitles oma 1946. aasta essees "Poliitika ja inglise keel" (Politics and the English Language): "südametunnistuseta poliitikud, reklaamijad, religionistid ja teised mistahes sorti topeltkõnelejad jätkavad keele kuritarvitamist manipuleerivatel eesmärkidel".[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 McArthur, Tom, toim. (1992). The Oxford Companion to the English Language. Oxford University Press. lk 321. ISBN 0-19-214183-X. 
  2. Pöördumine Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei 16. kongressil (1930). Tsitaadi allikas: Alfred B. Evans, Soviet Marxism-Leninism: The Decline of an Ideology pg. 39
  3. Kehl, D. G.; Livingston (juuli 1999). "Doublespeak Detection for the English Classroom". English Journal 88 (6): 78. JSTOR 822191. doi:10.2307/822191. 

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Doublethink seisuga 29.12.2019.