Volgasakslaste ANSV

Allikas: Vikipeedia
Volgasakslaste Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik

saksa Autonome Sozialistische Sowjetrepublik der Wolgadeutschen
vene Автономная Советская Социалистическая Республика Немцев Поволжья
(Avtonomnaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika Nemtsev Povolžja)

Volgasakslaste ANSV vapp
Volgasakslaste ANSV vapp
Volgasakslaste ANSV lipp
Volgasakslaste ANSV lipp

Pindala: 28 200 km²
Pealinn: Engels (kuni 1931 kandis nime Pokrovsk)

Volgasakslaste ANSV oli haldusüksus Vene NFSV-s aastatel 19241941. Moodustati 1918–1924 eksisteerinud Volgasakslaste Töörahva Kommuunist.

Hõlmas volgasakslaste kompaktsed asualad Volga jõe kaldal.

Volgasakslaste ANSV likvideeriti 28. augustil 1941 Stalini käsul ja volgasakslased küüditati Kasahstani. Vabariigi ala liideti Saratovi oblastiga.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sakslaste organiseeritud ümberasumine Saksamaalt Venemaale, toimus 18. sajandil, kui saksa päritolu Venemaa keisrinna Katariina II soovides asustada Venemaa keskosa kohalikku põllumajandust edendatave asunikega. 1763. aasta 22. juulil andis keisrinna Katariina II välja manifesti, milles kutsus välismaalasi asuma elama Venemaale Volga jõe ääres asuvatele asustamata maaaladele. Ümberasumise soodustamiseks kuulutas keisrinna välja asunikele soodustused:

  • Tasuta transport Venemaale;
  • Õigus asuda elama kohalikest eraldatud kolooniatena;
  • Tasuta maa ja vajadusel maksuvaba laenu andmine elamise loomiseks;
  • Usuvabadus ning õigus ehitada oma kirikuid, millest tulenes ka õigus rajada oma koole;
  • Kohalik omavalitsus;
  • Vabastus sõjaväe- ja riigiteenistusest;
  • Õigus lahkuda Venemaalt igal ajal;
  • Ülaltoodud vabadused olid ka garanteeritud asunike järglastele alatiseks.

Asunike Venemaale kutsumine langes Euroopas ja Saksamaa vürstiriike laastanud Seitsmeaastase sõja lõpuga, mil toimus sakslaste emigratsioon ka Ameerikasse, uue elu alustamiseks.

Esimesed saksakeelsete asunike kolooniad moodustusid Volga jõe ääres, aastatel 1764-1767, hiljem pärast Venemaa poolt peetud Vene-Türgi sõda, vallutas Venemaa ka seni Osmani impeeriumile kuulunud territooriumid Ukrainas ja Mustast merest põhjapool, kuhu samuti asutati asunikke. Hiljem järgnevate Venemaa vallutuste käigus Osmani impeeriumilt - Krimmi poolsaare ja Bessaraabia hõivamisel, suunati ka saabuvaid koloniste nendesse piirkondadesse. Uutesse piirkondadesse elama asuvate kolonistidele avaldas 1803. aastal kutse elamaasumiseks ka Katariina II pojapoeg keiser Aleksander I, kuid kolonistidele seati ka täiendavaid nõudeid, et vältida nn õnneotsijate saabumist Venemaale. Asunikelt nõuti 1804. aastast täiendavate tingimustena, mis piirasid Katariina II esmaseid lubadusi: asunikud pidid omama vara või majapidamiskraami vähemalt 300 kuldeni väärtuses, omama käsitöö- või põllumajandusoskusi ninng olema perekonnainimesed. Üksikuid inimesi vastu ei võetud.

19. sajandi teisel poolel keiser Aleksander II poolt alustatud venestamispoliitika tulemuseni tühistati 1871. aastal saksa asunikele keisrinna Katariina II ja keiser Aleksander I poolt antud eriõigused. Kolonistid langesid oma õigustes kohalike Venemaa sisekubermangude talupoegadele samadesse oludesse ja kohustuste alla. 1874. aastal hakati ka saksa päritolu koloniste esmakordselt värbama Venemaa keisririigi sõjaväkke. Pärast Venemaa keisripoolset lubaduste rikkumist lahkus osa saksa koloniste Ameerikasse, kuid osa jäid Venemaale ning leppisid kujunenud olukorraga.

1914. aastal alanud Esimeses maailmasõjas osalesid volgasakslased mobiliseerituina Venemaa keisririigi sõjaväes sõjategevuses, kuid ka osa volgasakslasi deporteeriti kaugetesse Siberi piirkondadesse.

Volgasakslaste ANSV, 1940. aasta

1941. aastal alanud Teises maailmasõja alguses deporteeriti volgasakslased ÜK(b)P KK poolt 2. augustil vastuvõetud dekreedi alusel 28. augustil 1941. aastal Kasahstani.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

ANSV rahvuslik koosseis 1939. aastal

volgasakslased 366 685 (60,46 %)
venelased 156 027 (25,72 %)
ukrainlased 58 248 (9,6 %)
kasahhid 8 988 (1,48 %)
tatarlased 4 074 (0,67 %)
mordvalased 3 048 (0,5 %)
valgevenelased 1 636 (0,27 %)
hiinlased 1 284 (0.21 %)
juudid 1 216 (0,20 %)
muud 5 326 ( 0,5 %)
kokku 606 532 (100,00%)