Tundrakaur

Allikas: Vikipeedia
Tundrakaur
Noor tundrakaur
Noor tundrakaur
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Kaurilised Gaviiformes
Sugukond: Kaurlased Gaviidae
Perekond: Kaur Gavia
Liik: Tundrakaur
Ladinakeelne nimetus
Gavia adamsii
Kollane = pesitsusalaOranž = talvitusala
Kollane = pesitsusala
Oranž = talvitusala

Tundrakaur (Gavia adamsii) on kaurlaste sugukonda kauri perekonda kuuluv veelind.

Eestis on tundrakaur peaaegu iga-aastane haruldane läbirändaja[1].

Taksonoomia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesena kirjeldas tundrakauri teaduslikult George Robert Gray 1859 Alaskalt kogutud isendi põhjal. Tema perekonnanimi Gavia tähendab ladina keeles merikajakat ja esines juba Plinius vanema teostes. Liiginimi adamsii on pandud briti mereväekirurgi ja loodusteadlase Edward Adamsi (1824–56) auks, kes joonistas ja kogus Arktikas palju linnuliike ning oli 3 aastat varem Sierra Leones tüüfusesse surnud. Just tema oligi hankinud selle isendi, mille põhjal Gray tundrakauri uue liigina kirjeldas.

Tundrakaur on monotüüpne liik ehk teisisõnu tal ei eristata alamliike, kuigi ta on levinud suurel alal kogu Holarktises.

Tundrakaur on lähedalt sugulane jääkauriga. Nad on sarnased nii sulestiku kui käitumise poolest ja mõnikord ühendatakse nad samasse ülemliiki. Mõlemad arvatakse pärinevat järvekauri asurkondadest, mis kaotasid läbikäimise teiste asurkondadega ja seejärel koloniseerisid kogu Arktika.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tundrakaur pesitseb Põhja-Jäämeres kuni 78. põhjalaiuseni, näiteks Venemaal, Kanadas ja USA-s.

Ta talvitub peamiselt Vaikse ookeani ja Norra varjulistel rannikutel tavaliselt kuni 50. põhjalaiuskraadini, aga Jaapanis kuni 35. põhjalaiuseni. Eksikülalisena on teda kohatud paarikümnes riigis, sealhulgas isegi Hispaanias ja Mehhikos.

Pesitseda eelistab tundrakaur mageveetiikidel ja -järvedel, kuid võib seda teha ka jõekaldal, deltas või mererannikul. Metsa ta väldib.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tundrakaur on 76–97 cm pikk ja 4–6,4 kg raske. Tema tiibade siruulatus on 135–160 cm. Niisuguste näitajate poolest on ta kauride perekonna suurim liik.

Pulmasulestikus täiskasvanud linnud on musta peaga. Keha alapool on valge ja ülapool musta-valgekirju. Muul ajal on sulesti kahvatu, lõug ja kaela eesosa valged.

Tundrakaur erineb jääkaurist peamiselt pikema ja õlgkollase noka poolest. Nokk tundub olevat kergelt ülespoole suunatud.

Eluviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tema põhiliseks toiduks on kalad[1]. Kuid ta sööb ka koorikloomi, molluskeid ja rõngusse. Toitu jälitades suudab ta sukelduda.

Tundrakaur asub pesitsema juuni alguses, aga see sõltub sellest, kas lumi on selleks ajaks juba sulanud. Nagu teisedki kaurid, ehitab ta pesa taimsest materjalist veele väga lähedale. Emaslind muneb sinna 2 muna.

2010 muutis Rahvusvaheline Looduskaitseliit tundrakauri seisundi ohulähedaseks, arvestades seda, et tema arvukus kahaneb "mõõdukalt kiiresti". Peamiseks ohuks nimetas looduskaitseliit pesarüüstamist inimeste poolt.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 L. Jonsson. "Euroopa linnud". Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000