Enceladus

Allikas: Vikipeedia
Enceladus
Kosmosesondi Cassini-Huygens tehtud fotodest kokku pandud pilt Enceladusest (muudetud värvides).
Kosmosesondi Cassini-Huygens tehtud fotodest kokku pandud pilt Enceladusest (muudetud värvides).
Avastamine
Avastajad William Herschel
Avastamise aeg 28. august 1789
Orbiidi iseloomustus
Tiirlemisperiood 1,370218 ööpäeva
Emaplaneet Saturn
Füüsikaline iseloomustus
Mõõtmed 513,2 × 502,8 × 496,6 km
Keskmine diameeter 504,2±0,4 km
Mass (1,08022±0,00101)×1020 kg
Keskmine tihedus 1,609±0,005 g/cm3
Raskuskiirendus 0,114 m/s²
Paokiirus 0,239 km/s
Pöörlemisperiood sünkroonne
Telje kalle null
Albeedo 1,375±0,008
Pinna temperatuur
minimaalne 32,9 K
keskmine 75 K
maksimaalne 145 K
Atmosfääri iseloomustus
Koostis 91% veeaur
4% lämmastik
3,2% süsihappegaas
1,7% metaan

Enceladus (Saturn II) on Saturni kaaslane.

Saturni kuude hulgas on ta suuruselt kuues.

Enceladuse avastas William Herschel 1789.[1]

Hoolimata varajasest avastamisest polnud Enceladusest kuigi palju teada kuni 1980ndate alguseni, mil temast möödusid Voyager 1 ja Voyager 2. Nende andmetel on Enceladuse läbimõõt ligikaudu 500 km[2], mis on umbes kümnendik Saturni suurima kaaslase Titani läbimõõdust.

Voyager 1 leidis, et Enceladuse orbiit paikneb Saturni E-rõnga tihedaimas osas. Sellepärast on oletatud seost rõngaga. Voyager 2 andmetel on Enceladusel hoolimata väiksusest mitmekesine pinnamood, mis ulatub vanadest tihedalt kraatritega kaetud aladest kuni tektoonilise tekkega umbes 100 miljoni aasta vanuste geoloogiliselt noorte pindadeni.

2005. aastal jõudis Enceladuseni kosmoseaparaat Cassini, mis sai lähedastel möödalendudel detailsemaid ülesvõtteid tema pinnaelementidest. Enceladuse lõunapolaaraladelt leiti geisritaolisi krüovulkaane, mis purskavad veeauru ja tahket ainest, sealhulgas naatriumkloriidi kristalle ja jääosakesi. Enceladuselt on avastatud üle 100 sellise krüovulkaani[3] Need purskavad välja ainest kokku ligikaudu 200 kg sekundis.[4] Osa väljunud veeaurust langeb Enceladusele "lumena" tagasi, osa lendab kosmosesse. Oletatakse, et nii on tekkinud tekkinud Saturni E-rõngas.[5] Krüovulkaanid, lõunapolaaralalt avastatud sisemibe soojusallikas ning kokkupõrkekraatrite vähesus näitavad, et Enceladus on ka praegu geoloogiliselt aktiivne.

Enceladus on orbitaalresonantsis Dionega.

Saturn tekitab Enceladusel loodeid, mis võivadki tekitada sisemist soojust ja geoloogilist aktiivsust.

2014. aastal teatas NASA Cassinilt saadud andmete põhjal, et Enceladuse lõunapolaaralal 30–40 km paksuse jääkihi all on umbes 10 km[6] sügavune vedela vee ookean. Enceladus on üks tõenäolisemaid kohti Päikesesüsteemis, kus võib leiduda maavälist elu.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Planet and Satellite Names and Discoverers". Vaadatud: 04.11.14
  2. "Solar System Exploration - Enceladus: Facts & Figures". NASA. 2013-08-12. Vaadatud 04.11.2014.
  3. Dyches, Preston; Brown, Dwayne; Mullins, Steve (28. juuli 2014)."Cassini Spacecraft Reveals 101 Geysers and More on Icy Saturn Moon". NASA. Vaadatud 04.11.2014.
  4. Hansen, C. J.; Esposito, L.; Stewart, A. I.; Colwell, J.; Hendrix, A.; Pryor, W.; Shemansky, D.; West, R. (2006-03-10). "Enceladus' Water Vapor Plume". Science 311 (5766): 1422–1425.
  5. "Ghostly Fingers of Enceladus". NASA. 19. september 2006. Vaadatud 04.11.2014.
  6. Platt, Jane; Bell, Brian (04.03.2014). "NASA Space Assets Detect Ocean inside Saturn Moon". NASA. Vaadatud 04.11.2014.