Cognaci liiga sõda

Allikas: Vikipeedia
Cognaci liiga sõda
Osa Itaalia sõdadest (1494–1559)
Emperor charles v.png

Karl V, sõja võitja
Toimumisaeg 1526-1530
Toimumiskoht Itaalia
Tulemus Hispaania ja Saksa–Rooma riigi otsustav võit
Osalised
Charles V Arms-personal.svg Karl V impeerium:
Flag of Cross of Burgundy.svg Hispaania
Banner of the Holy Roman Emperor (after 1400).svg Saksa-Rooma riik
Flag of Genoa.svg Genova vabariik
Pavillon royal de la France.svg Prantsusmaa
Emblem of the Papacy SE.svg Paavstiriik
Flag of Most Serene Republic of Venice.svg Venezia vabariik
FlorenceCoA.svg Firenze vabariik
England Arms 1405.svg Inglise kuningriik
Flag of the Duchy of Milan (1450).svg Milano hertsogiriik
Väejuhid või liidrid
Charles V Arms-personal.svg Karl V
Charles V Arms-personal.svg Charles de Bourbon  
Charles V Arms-personal.svg Georg Frundsberg
Charles V Arms-personal.svg Antonio de Leyva
Charles V Arms-personal.svg Châlon'i Philibert 
Pavillon royal de la France.svg François I
Pavillon royal de la France.svg St. Pol'i krahv Francis de Bourbon
Pavillon royal de la France.svg De Lautrec'i vikont *
Emblem of the Papacy SE.svg Francesco Maria I
FlorenceCoA.svg Francesco Ferrucci 
FlorenceCoA.svg Giovanni de' Medici 
FlorenceCoA.svg Malatesta Baglioni
* Suri Napoli piiramise ajal (1527) katku.
Military symbol.svg
Itaalia sõjad
1494–14981499–1504Cambrai liiga
Urbino1521–1526Cognaci liiga
1536–15381542–15461551–1559

Cognaci liiga sõjas (1526-1530), ehk viiendas XVI sajandi Itaalia sõjas, mida tuntakse ka Karl V teise sõjana François I vastu, olid vastaspooltel Karl V Habsburgide dominioonid – peaasjalikult Hispaania ja Saksa-Rooma riik – ning Cognaci liiga (1526–1529), ühendus, kuhu kuulusid Prantsusmaa, paavst Clemens VII, Venezia vabariik, Inglismaa, Milano hertsogiriik ja Firenze vabariik.

Eelvaatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rabatuna prantslaste lüüasaamisest 1521. a Itaalia sõjas hakkas Clemens koos Venezia vabariigiga korraldama liitu Karl V väljalöömiseks Itaaliast. François I vabastati pärast Madriidi lepingu allkirjastamist ja naasis Prantsusmaale, kus ta andis õige pea teada oma kavatsusest osutada kaasabi paavst Clemensile. 1526. aasta Cognaci liiga asutamislepingule kirjutasid seega alla keiserliku ülemvõimu alt vabaneda soovivad François, Clemens, Venezia, Firenze ja Milano Sforza. Henry VIII, kelle soov, et leping allkirjastaks Inglismaal, ei täinud täide, keeldus liigaga ühinemast.

Sõja algus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liiga hõivas kiiresti Lodi, kuid keiserlikud väed sisenesid Lombardiasse ja sundisid Sforzat peagi Milanost loobuma. Samal ajal korraldas Colonna rünnaku Rooma vastu, alistas Paavsti väed ja sai lühikeseks ajaks linna oma võimu alla. Pärast töötasu kättesaamist lahkusid sõdurid siiski linnast.

Rooma[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seejärel kogus Karl V landsknecht’id Georg von Frundsbergi juhtimise alla ja Hispaania armee Bourboni Karli juhtimise alla, ühendas need jõud Piacenza all ja liikus edasi Rooma peale. Paavsti vägede eesotsas olnud Francesco Guicciardini ei suutnud vaenlastele vastu seista; pärast Bourboni hertsogi surma rüüstas hertsogi alatasustatud armee linna ja sundis paavsti põgenema.

Napoli[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rooma purustamine ja sellele järgnenud Clemensi kõrvaldamine osalusest sõjas kutsus esile Prantsuse poole meeleheitliku sammu. 1527. a 30. aprillil allkirjastasid Henry VIII ja François I Westminsteri lepingu, millega pooled kohustusid ühendama jõud Karli vastu. François, kel lõpuks õnnestus kaasata Liigasse Henry VIII, saatis Odet de Foix ja Oliveto krahvi Pedro Navarro juhitud armee läbi Genova, kus prantslastega kiiresti liitunud Andrea Doria oli võtnud oma valdusse suurema osa Genova laevastikust, ja liikus edasi Napoli peale, kus võttis linna pikaleveninud piiramisrõngasse.

Genova[muuda | redigeeri lähteteksti]

Doria ent läks peagi prantslaste poolelt üle Karli poolele. Piiramine luhtus, kui prantslaste laagris puhkes katk, mis tappis suurema osa armeest ning Foix' ja Navarro.

Barcelona, Cambrai ja Bologna[muuda | redigeeri lähteteksti]

Armeede lüüasaamise järel hakkas François otsima võimalusi Karliga rahu sõlmimiseks. Läbirääkimised algasid Cambrai' linna piiril 1529. a juulis. 5. augustil allkirjastatud lepinguga eemaldati Prantsusmaa sõjast, mis jättis Venezia, Firenze ja Paavstiriigi üksinda Karli vastu.

Firenze[muuda | redigeeri lähteteksti]

Firenze Vabariik jätkas vastupanu Oranje printsi poolt juhitud keiserlikele jõududele üksinda. Firenze armee Francesco Ferruccio juhtimisel astus keiserlikele vägedele vastu Gavinana lahingus (1530) ja ehkki Oranje prints tapeti lahingus, sai keiserlik armee otsustava võidu ning Firenze Vabariik alistus kümne päeva pärast. Seejärel nimetati Firenze hertsogiks Alessandro de’ Medici.