Richard I

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Inglismaa kuningast; Burgundia hertsogi kohta vaata artiklit Richard Justiciarius

Richard Lõvisüda

Richard I Lõvisüda (inglise keeles ka Richard the Lion-heart või Lion-hearted, prantsuse keeles Richard Cœur de Lion ja Oc et No; 8. september 1157 Oxford, Inglismaa6. aprill 1199 Châlus, Akvitaania hertsogiriik) oli Inglismaa kuningas 11891199.

Saratseenid hüüdsid teda Melek-Rik ('kuningas Rick') ja temaga hirmutati lapsi: "Vaata ette, et kuningas Rick sind ära ei viiks!"

Richard Lõvisüda oli oma aja kangelane ja teda on sageli kujutatud kirjandusteostes. Ta sai tuntuks auahne mehena.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Et Richard oli Henry II kolmas seaduslik poeg, siis ei olnud oodata tema trooniletõusmist. Ometi oli ta oma ema Akvitaania Eleanori lemmikpoeg. Richard sündis küll Inglismaal Oxfordis, kuid varsti hakkas ta oma kodumaaks pidama Prantsusmaad. Kui tema vanemad hakkasid faktiliselt lahus elama, jäi ta Eleanori hoole alla, sai 1168 Akvitaania hertsogiks ja 1172 Poitiers' hertsogiks. Richard I ei rääkinud peaaegu üldse inglise keelt ning oma kümneaastasest valitsusajast veetis ta Inglismaal kokku vaid umbes kuus kuud. Peamiselt elas ta oma valdustes Edela-Prantsusmaal.

Seksuaalsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enne 1948. aastat ei väitnud ükski ajaloolane selgelt, et Richard oleks olnud homoseksuaal.[1][2][3] Ajaloolase Jean Flori hinnangul on Richardi-aegsete ajaloolaste töödest siiski ilmne, et üldiselt peeti Richardit homoseksuaaliks.[4][5] Teisalt ei nõustu mitte kõik ajaloolased selle seisukohaga: Richardi homoseksuaalsuse on vaidlustanud John Gillingham.[6] Flori analüüsis meile kättesaadavaid toonaseid tõendeid üksikasjalikult[7] ning järeldas, et Richardi kaks avalikku pihtimust ja patukahetsust (1191 ja 1195) pidid viitama "sodoomia patule".[8] Richardi ajast on teateid tema suhetest naistega ning ta võttis omaks ühe vallaspoja, Philipi Cognacist. Flori järeldab sellest, et tõenäoliselt oli Richard biseksuaal.[9] Nii ei nõustu Flori Gillinghamiga, ehkki ta möönab, et omaaegsed allikad ei toeta arvamust, justkui olnuks Richardil homosuhe Prantsusmaa kuninga Philippe II-ga.[10] Keskaegsed kirjeldused mainivad mitmeid sõpruse märke ajast, mil Richard oli 1187. aastal Philippe'i õukonnas, mässates oma isa Henry II vastu, sealhulgas magasid Richard ja Philip samas voodis. Ent Flori ja Gillinghami järgi olid sellised sõprusemärgid osa oma aja kommetest ning neid ei näita kummagi mehe homoseksuaalsust.

Ajaloolase John Gillinghami arvates tulenevad teooriad, et Richard oli homoseksuaal, ametlikust teatest, et kahe maa ühtsuse sümbolina magasid Prantsusmaa ja Inglismaa kuningad terve öö ühes voodis. Gillinghami tõlgendust mööda oli see "aktsepteeritud poliitiline akt, milles polnud midagi seksuaalset; ... veidi tänapäeva ühisfotode moodi".[11]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Flori 1999, lk 448.
  2. Gillingham 1994, lk 136
  3. Flori 1999, lk 448. vt nt Harveys, J.H., The Plantagenets. 1154–1485, London, 1948, lk 33; ent viide Richardi homoseksuaalsusele leidub ka teoses Richard, A., Histoire des comtes de Poitout, 778–1204, vol. I-II, Paris, 1903, t. II, lk 130
  4. Flori 1999, lk 448. (Flori järgi tuli muutus sellest, et ühiskond muutus homoseksuaalsuse suhtes sallivamaks)
  5. Nagu on viidatud teoses Flori 1999, lk 448, vt nt Brundage, Richard Lion Heart, New York, 1974, pp. 38, 88, 202, 212, 257; Runciman, S., A History of the Crusade, Cambridge, 1951-194, t. III, pp. 41ff.; and Boswell, J., Christianity, Social Tolerance and Homosexuality, Chicago, 1980, p. 231ff.
  6. Gillingham 1994, lk 119–139
  7. Flori 1999, lk 448–464
  8. Flori 1999, lk 456–462
  9. Flori 1999, lk 464
  10. Flori 1999, lk 454–456
  11. Martin, Nicole (2008-03-18). "Richard I slept with French king 'but not gay'". The Daily Telegraph. p. 11. See also "Bed-heads of state". The Daily Telegraph. 2008-03-18. p. 25.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Flori, Jean (1999), Richard the Lionheart: Knight and King, Edinburgh: Edinburgh University Press, ISBN 978-0-7486-2047-0
Eelnev:
Henry II
Inglismaa kuningas
11891199
Järgnev:
John Maata