Vaenukägu

Allikas: Vikipeedia

See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Vaenukägu (perekond)

---

Vaenukägu
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis (IUCN 3.1)[1]
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Linnud Aves Selts: Siniraalised Coraciiformes Sugukond: Vaenukägulased Upupidae Leach, 1820 Perekond: Vaenukägu Upupa Linnaeus, 1758 Liik: Vaenukägu ehk toonetutt
Ladinakeelne nimetus
Upupa epops Linnaeus, 1758
Ligikaudne levila     Suvepoolaastal     Aastaringselt     Talvitusala

Vaenukägu ehk toonetutt (Upupa epops) on vaenukägulaste sugukonda kuuluv lind.

Rahvakeeles on lindu nimetatud ka vainukäoks.

Sisukord 1 Välimus 2 Levik 3 Pesitsemine ja elupaigad 4 Toitumine 5 Sümboolika 6 Viited 7 Välislingid

[redigeeri] Välimus

Pea ja rind on ookerkollast või oranži vävi, tiivasuled musta-valgetriibulised. Peas on sulgedest hari, mis erutudes püsti tõuseb. Kehapikkus on 25–29 cm, tiiva siruulatus on 42–48 cm. Kaal 55–80 g.

[redigeeri] Levik

Vaenukägu on levinud Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Ta on rändlind, kes tavitub Lõuna-Aafrikas. Eestis on levila põhjapiir, siin on ta kitsa levikuga haruldane haudelind.

[redigeeri] Pesitsemine ja elupaigad

Pesa teeb puuõõnde, maapinna- või müüriõõnsusesse. Kurnas on 7–8 muna, mida emalind haub 15–16 päeva. Elupaigana eelistab parke, aedu ja kultuurmaastikke.

[redigeeri] Toitumine

Vaenukägu toitub peamiselt putukatest, eriti mardikatest.

[redigeeri] Sümboolika

Vaenukägu on Iisraeli rahvuslind.

[redigeeri] Viited

[redigeeri] Välislingid

• Vaenukägu valiti Iisraeli rahvuslinnuks
• Riho Kinks: "Vaenukägu ehk toonetutt" Eesti Loodus, detsember 2007