Vaenukägu
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Vaenukägu (perekond) |
| Vaenukägu | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Upupa epops Linnaeus, 1758 |
||||||||||||||
Ligikaudne levila
Suvepoolaastal Aastaringselt Talvitusala |
Vaenukägu ehk toonetutt (Upupa epops) on vaenukägulaste sugukonda kuuluv lind.
Sisukord |
[redigeeri] Välimus
Pea ja rind on ookerkollast või oranži värvi, tiivasuled musta-valgetriibulised. Peas on sulgedest hari, mis erutudes püsti tõuseb. Kehapikkus on 25–29 cm, tiiva siruulatus on 42–48 cm. Kaal 55–80 g.
[redigeeri] Levik
Vaenukägu on levinud Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Ta on rändlind, kes talvitub Lõuna-Aafrikas. Eestis on levila põhjapiir, siin on ta kitsa levikuga haruldane haudelind.
[redigeeri] Pesitsemine ja elupaigad
Pesa teeb puuõõnde, maapinna- või müüriõõnsusesse. Kurnas on 7–8 muna, mida emalind haub 15–16 päeva. Elupaigana eelistab parke, aedu ja kultuurmaastikke.
[redigeeri] Toitumine
Vaenukägu toitub peamiselt putukatest, eriti mardikatest.
[redigeeri] Sümboolika
Vaenukägu on Iisraeli rahvuslind.
[redigeeri] Nimetusi rahvasuus
karjalind, laanekukutaja, pasatraat, pasknära, paskraag, paskrästas, paskrääk, pähkliõhk, sitane rästas, surmakägu, toonetutt, toonikägu, tututaja, uputaja kägu, vainukägu
[redigeeri] Viited
- ^ Birdlife International (2008). "Upupa epops". Välja otsitud 10 Feb 2009.
[redigeeri] Välislingid
- Vaenukägu valiti Iisraeli rahvuslinnuks
- Riho Kinks: "Vaenukägu ehk toonetutt" Eesti Loodus, detsember 2007