Vaenukägu

Allikas: Vikipeedia

Disambig-dark.svg  See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Vaenukägu (perekond)

Vaenukägu
Upupa epops 1 Luc Viatour.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Siniraalised Coraciiformes
Sugukond: Vaenukägulased Upupidae
Leach, 1820
Perekond: Vaenukägu Upupa
Linnaeus, 1758
Liik: Vaenukägu ehk toonetutt
Ladinakeelne nimetus
Upupa epops
Linnaeus, 1758
Ligikaudne levila     Suvepoolaastal     Aastaringselt     Talvitusala
Ligikaudne levila
    Suvepoolaastal     Aastaringselt     Talvitusala

Vaenukägu ehk toonetutt (Upupa epops) on vaenukägulaste sugukonda kuuluv lind.

Sisukord

[redigeeri] Välimus

Pea ja rind on ookerkollast või oranži värvi, tiivasuled musta-valgetriibulised. Peas on sulgedest hari, mis erutudes püsti tõuseb. Kehapikkus on 25–29 cm, tiiva siruulatus on 42–48 cm. Kaal 55–80 g.

[redigeeri] Levik

Vaenukägu on levinud Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Ta on rändlind, kes talvitub Lõuna-Aafrikas. Eestis on levila põhjapiir, siin on ta kitsa levikuga haruldane haudelind.

[redigeeri] Pesitsemine ja elupaigad

Pesa teeb puuõõnde, maapinna- või müüriõõnsusesse. Kurnas on 7–8 muna, mida emalind haub 15–16 päeva. Elupaigana eelistab parke, aedu ja kultuurmaastikke.

[redigeeri] Toitumine

Vaenukägu toitub peamiselt putukatest, eriti mardikatest.

[redigeeri] Sümboolika

Vaenukägu on Iisraeli rahvuslind.

[redigeeri] Nimetusi rahvasuus

karjalind, laanekukutaja, pasatraat, pasknära, paskraag, paskrästas, paskrääk, pähkliõhk, sitane rästas, surmakägu, toonetutt, toonikägu, tututaja, uputaja kägu, vainukägu

[redigeeri] Viited

  1. ^ Birdlife International (2008). "Upupa epops". Välja otsitud 10 Feb 2009.

[redigeeri] Välislingid

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Vaenuk%C3%A4gu"