Arutelu:Rahvaetümoloogia

Viimases lauses on teine tähendus, mis erineb definitsioonis olevast. Andres (arutelu) 21. juuli 2014, kell 09:04 (EEST)

Mõnikord on need kaks tähendust ka tihedalt seotud. Vikipeedias on seni enamikul juhtudel peetud silmas rahvalikku arusaama sõna või nime päritolust. Andres (arutelu) 21. juuli 2014, kell 09:10 (EEST)

Panin paremad näited. Minnekon (arutelu) 21. juuli 2014, kell 14:26 (EEST)

Jah, nüüd on see artikkel koherentne, aga mida teha nende juhtudega, kus rahvaetümoloogia all mõistetakse rahvalikku arusaama sõna või nime päritolust? Kas sõnal on ka teine tähendus või on selle teises tähenduses kasutamine ekslik? Andres (arutelu) 21. juuli 2014, kell 15:15 (EEST)

Mulle tundub, et rahvalik etümoloogia (a la muistendid) on lihtsalt ekslik etümoloogia (en:False etymology). Rahvaetümoloogia keeleteaduse terminina aga polegi iseenesest etümoloogia (ehk seletus sõna päritolust), vaid sõna muutmise nähtus. Muutmise põhjuseks või õigustuseks võib muidugi olla rahvalik ekslik etümoloogia. Kuigi folklore.ee lehel, kust ma alguses muistendid võtsin, oli neid rahvaetümoloogiana tutvustatud, siis nüüd arvan ma, et tegu on siiski erinevate mõistetega. Minnekon (arutelu) 21. juuli 2014, kell 17:56 (EEST)

Jah, mõisted on muidugi erinevad, aga võib-olla kaht mõistet väljendatakse sama sõnaga. Folkloristid võib-olla kasutavadki seda sõna teises tähenduses, ja sõna sisevorm ju õigustab seda tähendust.

Minu meelest rahvaetümoloogia siinses tähenduses ei toetu üldse mingisugusele etümoloogiale.

Rahvaetümoloogia ei ole ka lihtsalt ekslik etümoloogia, sest ka keeleteaduslik või filosoofiline (Heidegger, vahest ka Platon) etümoloogia võib olla ajaloo seisukohast ekslik, samas jälle võib rahvaetümoloogia minu arust ka paika pidada. Andres (arutelu) 21. juuli 2014, kell 18:26 (EEST)

Kõik definitsioonid, mida leidnud olen, käsitlevad mõistet just keeleteaduslikus tähenduses. Seda ma ei tea, kas nt folkloristid kasutavad seda reeglipäraselt või juhuslikult teises tähenduses. Ja kui räägitakse sõna tekke seletuse (nt muistendite) puhul rahvaetümoloogiast, siis jääb mulle natuke segaseks, kas selle all mõeldaks igasugust mitteteaduslikku, mittepõhjendatud vms etümoloogiat (mis võib vahel paika pidada) või ainult ekslikku sellist etümoloogiat ('rahvas' on tehtud 'vale' sünonüümiks).

Kuna rahvaetümoloogia sõna tekke seletuse tähenduses on kasutusel, siis võiks seda siin muidugi mainida või eraldi artikli teha, aga ma eelistaks seda mingite materjalide põhjal teha (mida mul aga pole). Minnekon (arutelu) 21. juuli 2014, kell 21:22 (EEST)

Arusaadav. Aga praegu on tekkinud olukord, kus enamik linke siia peab silmas midagi muud. Üks võimalus on need kohad ümbersõnastada. Andres (arutelu) 21. juuli 2014, kell 21:40 (EEST)

Nojah, siis vast parem ikkagi siia lisada lause, et "rahvaetümoloogia all on mõistetud ka rahvalikku või ekslikku arusaama sõna või nime päritolust" vms, kuni keegi sellest teemast pikemalt kirjutab.

Lembit Vaba nt näib võrdsustavat rahvaetümoloogia eksliku etümoloogiaga. [1] Minnekon (arutelu) 22. juuli 2014, kell 17:22 (EEST)

Viimane lause ei kuulu ilmselt sellesse artiklisse, kuna paljud (kui mitte enamus) aadliperekondi ongi nimetatud nende valduste järgi ja mõisad mõisnike järgi. See ongi nii ja selleks ei ole mingit rahvaetümoloogiat vaja.

Rahvaetümoloogia seisneb selles, et mõisnike mõistmatu päritoluga nimed on asendatud arusaadavatest sõnadest 'riis', 'pere' ja 'luud' koosnevate nimedega. Minnekon (arutelu) 22. juuli 2014, kell 22:24 (EEST)