Eduard-Alfred Kubbo

Allikas: Vikipeedia
Eduard-Alfred Kubbo
Nimi Eduard-Alfred Kubbo
Sündinud 28. detsember 1887
Viljandimaa
Surnud 10. juuni 1941
Tallinn
Auaste kolonel
Juhitud üksused Viljandi maakonna ja Viljandi linna Kaitse Liit
3. Jalaväepolk
Autasud Püha Georgi mõõk (1915)
Vabadusrist II/3 (1920)
Vabadusrist I/2 (1920)
Karutapja ordeni III järk

Eduard-Alfred Kubbo VR II/3, VR I/2 (vkj 16./28. detsember 1887 Helme vald Helme kihelkond Viljandimaa10. juuni 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eduard-Alfred Kubbo sündis 28. (vkj 16.) detsembril 1887 Viljandimaa Helme kihelkonna Helme vallas kõrtsmiku peres. Õppis Viljandi linnakoolis ja Vilno sõjakoolis, mille lõpetas 1908. aastal.

Teenis 25. Siberi kütipolgus ja viidi sealt 1914. aasta augustis üle 45. Siberi kütipolku. Esimese maailmasõja puhkemise ajal oli Kubbo leitnandi auastmes. Sõja käigus võttis osa lahingutest Karpaatides, Poolas, Galiitsias ja Lätis ning sai kahel korral haavata. Teda autasustati Georgi mõõgaga 22. aprillil 1915. aastal. Autasu anti 5–6. detsembril 1914. toimunud lahingu eest, kus leitnant Kubbo lõi oma rooduga tagasi mitu vastaste rünnakut ja sattunud piiramisrõngasse, murdis sellest täägirünnakuga välja. Ülendati alampolkovnikuks 1917. aasta juunis.

Eduard Kubbo tuli 1918. aastal Eestisse ja oli jaanuarist kuni märtsini Viljandis asuva 2. Eesti jalaväepolgu majandusülem.

Vabadussõja eel 1918. aasta 11. novembrist määrati ta Viljandi maakonna ja Viljandi linna Kaitse Liidu ülemaks.

1918. aasta 21. novembrist oli ta 3. jalaväepolgu ülem, 1919. aasta veebruarist 2. Diviisi I brigaadi ülem ning 1919. aasta aprillist 2. Diviisi ülema abi. Aastal 1919. ülendati koloneliks (polkovnikuks).

Peale Vabadussõda oli 1921–1924. aastani 1. Diviisi ülema abi, 1924–1930. aastani 2. Diviisi ülema abi ja 1927–1929. aastani 2. Diviisi ülema kohusetäitja. Läks erru 1934. aastal.

Lisaks sõjaväelisele karjäärile õppis Eduard Kubbo 1925–1930. aastal Tartu ülikoolis juurat. Õpingute ajal astus korp! Sakalasse. Kuulus ka Vabadussõjalaste Keskliidu juhatusse ja arreteeriti selle tõttu 1934. aastal ning viibis aastatel 1936–1938 vangis. Peale vangistust oli aastatel 1938–1939 vandeadvokaat H. Reimann-Poomi abi ja alates 1939. aastat vandeadvokaat Tartus.

Eduard-Alfred Kubbo arreteeriti pärast Eesti okupeerimist nõukogude võimu poolt 6. novembril 1940 ja hukati nõukogude julgeolekuorganite poolt Tallinnas 10. juunil 1941. aastal. Tõenäoliselt maeti tundmatuna Tallinna Liiva kalmistule.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]