Venemaa president

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Venemaa Föderatsiooni president)
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Venemaa Föderatsiooni presidendist; Vene NFSV presidendi kohta vaata artiklit Vene NFSV president

Venemaa Föderatsiooni president (vene keeles Президент Российской Федерации; lühendatult Venemaa president (Президент России)) on Venemaa riigipea.

Vladimir Putin

Alates NSV Liidu lagunemisest 1991. aastal ja Venemaa Föderatsiooni moodustamisest on Venemaal olnud presidendid:

Dmitri Medvedev

Õiguslik staatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Presidendi staatus on määratud Venemaa Föderatsiooni Põhiseaduse neljanda peatükiga, mille kohaselt president on Põhiseaduse ning inim- ja kodanikuõiguste ja -vabaduste garant. Põhiseadusega sätestatud korras võtab ta meetmeid riikliku suveräänsuse, sõltumatuse ja terviklikkuse kaitseks ning tagab riigivõimuorganite koordineeritud funktsioneerimise ja vastastikuse toime.

President Boriss Jeltsin

Vastavalt Põhiseadusele ja föderaalseadustele määrab Venemaa Föderatsiooni President kindlaks riigi sise- ja välispoliitika põhisuunad ning esindab riigipeana Venemaa Föderatsiooni riigi sees ja rahvusvahelistes suhetes.

Venemaa Föderatsiooni President on ka Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude ülemjuhataja.

Venemaa Föderatsiooni Presidendil on puutumatus.

Valimise ja ametisse astumise kord[muuda | redigeeri lähteteksti]

Venemaa Föderatsiooni President valitakse iga kuue aasta tagant Venemaa Föderatsiooni kodanike poolt üleüldise võrdse ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletamisel kuueks aastaks. Presidendikandidaadiks võib olla vähemalt 35-aastane Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes elab alaliselt Venemaa Föderatsioonis vähemalt 10 aastat. Üks ja sama isik ei või olla Venemaa Föderatsiooni Presidendi ametikohal üle kahe ametiaja järjest. Venemaa Föderatsiooni Presidendi valimiste täpse korra sätestab föderaalseadus.

Ametisse astumisel annab Venemaa Föderatsiooni President rahvale järgmise vandetõotuse: "Tõotan Venemaa Föderatsiooni Presidendi volituste teostamisel austada ja hoida inim- ja kodanikuõigusi ja -vabadusi, järgida ja kaitsta Venemaa Föderatsiooni Põhiseadust, kaitsta riigi sõltumatust, julgeolekut ja terviklikkust, teenida ustavalt rahvast."

Vandetõotus antakse pidulikus õhkkonnas Föderatsiooninõukogu ning Riigiduuma liikmete ja Venemaa Föderatsiooni Konstitutsioonikohtu kohtunike juuresolekul.

Volitused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vene Föderatsiooni Põhiseaduse neljanda peatüki alusel teostab President järgmisi volitusi:

  • omab õigust juhatada Venemaa Föderatsiooni Valitsuse istungeid;
  • teeb otsuse saata Venemaa Föderatsiooni Valitsus erru;
  • esitab Riigiduumale kandidaadi Keskpanga ametikohale, samuti tõstatab Riigiduuma ees küsimuse Keskpanga esimehe vabastamisest oma ametikohalt;
  • kinnitab Venemaa Föderatsiooni sõjalise doktriini;
  • nimetab ja vabastab Venemaa Föderatsiooni täievolilisi esindajaid;
  • nimetab ja vabastab Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude kõrgema juhtkonna;
  • nimetab ja kutsub tagasi Venemaa Föderatsiooni diplomaatilised esindajad välisriikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides (vastavalt konstitutsiooni nõusdmisele võib president need nimetamised teha pärast konsultatsioone Föderaalkogu kodade vastavate komiteede või komisjonidega;
  • määrab Riigiduuma valimised vastavalt konstitutsioonile ja föderaalseadusele;
  • saadab konstitutsiooniga ettenähtud juhtudel ja korras Riigiduuma laiali;
  • määrab föderaalse konstitutsioonilise seadusega sätestatud korras referendumi;
  • esitab Riigiduumale seaduseelnõusid;
  • kirjutab alla föderaalseadustele ja kuulutab need välja neljateistkümne päeva jooksul pärast saamist (kui president lükkab neljateistkümne päeva jooksul föderaalseaduse saabumise hetkest selle tagasi, siis Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu vaatavad konstitutsiooniga sätestatud korras selle seaduse uuesti läbi; kui teistkordsel läbivaatamisel kiidetakse seadus Föderatsiooninõukogu liikmete ja Riigiduuma saadikute vähemalt kahe kolmandikuse häältega enamusega varasemas redaktsioonis heaks, siis kuulub ta Venemaa Föderatsiooni presidendi poolt allakirjutamisele seitsme päeva jooksul ja väljakuulutamisele);
  • pöördub Föderaalkogu poole iga-aastaste läkitustega olukorrast riigist ning riigi sise- ja välispoliitika põhisuunadest;
  • Venemaa Föderatsiooni president võib kasutada kooskõlastamisprotseduure Venemaa Föderatsiooni riigivõimu ning Venemaa Föderatsiooni subjektide riigivõimuorganite vaheliste ja Venemaa Föderatsiooni subjektide riigivõimuorganite vaheliste lahkarvamuste lahendamiseks (juhul kui kooskõlastatud otsuseni ei jõuta, võib ta vaidluse lahendamise üle anda käbivaatamiseks vastavas kohtus);
  • Venemaa Föderatsiooni presidendil on õigus peatada Venemaa Föderatsiooni subjektide täitevvõimuorganite tegevus;
  • juhib Venemaa Föderatsiooni välispoliitikat;
  • peab läbirääkimisi ja kirjutab alla Venemaa Föderatsiooni rahvusvahelistele lepingutele;
  • kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele;
  • võtab vastu tema juurde akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirju ja tagasikutsumiskirju;
  • Venemaa Föderatsiooni vastase agessiooni või vahetu agressiooniohu korral kehtestab Venemaa Föderatsiooni president Venemaa Föderatsiooni territooriumil või selle üksikutes paikades sõjaseisukorra koos viivitamatu teatamisega sellest Föderatsiooninõukogule ja Riigiduumale;
  • otsustab Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse ja poliitilise varjupaiga andmise küsimused;
  • autasustab Venemaa Föderatsiooni riiklike autasudega, annab Venemaa Föderatsiooni aunimetisi ning kõrgemaid sõjaväeauastmeid ja kõrgemaid eriauastmeid;

Oma volituste teostamise käigus annab Venemaa Föderatsiooni president välja seadlusi ja korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud Venemaa Föderatsiooni kogu territooriumil.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]