Dimitri Lebedev
| Dimitri Lebedev | |
|---|---|
 Dimitri Lebedev (1912) | |
| Täisnimi | Дмитрий Капитонович Лебедев |
| Sünniaeg |
28. juuli 1872 Enge vald, Pärnumaa |
| Surmaaeg |
8. jaanuar 1935 Tallinn |
| Teenistusaeg | 1908-1917 |
| Auaste | kindralmajor |
| Sõjad/lahingud | Vene-Jaapani sõda, Esimene maailmasõda |
| Autasud |
Püha Stanislavi orden 3. järk (1905), Püha Anna orden 3. järk (1909), Püha Stanislavi orden 2. järk (1913), Georgi mõõk (1916) |
Dimitri Kapitonovitš Lebedev (vene keeles Дмитрий Капитонович Лебедев; 28. juuli 1872 Enge vald, Pärnumaa – 8. jaanuar 1935 Tallinn) oli Venemaa keisririigi ja hiljem Eesti sõjaväelane, kindralmajor.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Sündis Pärnumaal Enge vallas õigeusu vaimuliku perekonnas. Õppis Pärnu gümnaasiumis ja Riia Vaimulikus Seminaris. Lõpetas 1895. aastal Vilno junkrukooli ja 1904. aastal Nikolai Kindralstaabi Akadeemia[1].
Osales Vene-Jaapani sõjas Amuuri sõjaväeringkonna 18. jalaväediviisi staabi vanemadjutandina 1908. aastani, käsundusvanemohvitserina Varssavi sõjaväeringkonnas ja 1911. aastast oli Nikolai Kindralstaabi Akadeemia õppejõud.
Esimeses maailmasõjas teenis Aleksandr Samsonovi II. armee staabis luureülemana, 59. diviisi staabiülemana ning oli ka 26. Mogiljovi jalaväepolgu komandör, 26. Mogiljovi polgu komandörina Dmitri Lebedevi autasustati, Narotši järve läbimurde eest Georgi mõõgaga.
1917. aastal määrati taas Nikolai Kindralstaabi Akadeemia õppejõuks, 2. aprillil 1917. aastal ülendati Dimitri Lebedev kindralmajoriks. Dimitri Lebedev astus 1918. aastal Punaarmeesse ja teenis Vene kodusõja ajal Sõjaajaloo uurimiskomisjonis ning sõjaväelistes õppeasutustes õppejõuna[2].
1921. aastal opteerus ta Eestisse.[1] Töötas Eestis lektorina Kõrgemas Sõjakoolis ja Kindralstaabi kursustel, 1927. aastal läks ta erru.
Tegeles relvamüügiga firma "Bing&Co" esindajana. 1934 oli ta sõjalaevade Lennuk ja Vambola müügiprotsessis süüdistatav, aga mõisteti õigeks.[3] Sellest hoolimata keelati tal edaspidi Eesti sõjaväemundri kandmine[4].
Dimitri Lebedev oli Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja malevkonna erikompanii pealik, milliselt kohalt ta vabastati 18. jaanuaril 1934.[5]
Lebedev ei õppinud kunagi ära eesti keelt ega lävinud eesti rahvusest ohvitseridega.
Suri südamerabandusse ja on maetud Tallinna Aleksander Nevski kalmistule.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Teda on mõnikord ekslikult peetud eestlaseks, kelle eelnev perekonnanimi olevat olnud Luik. Mingit tõestust sellele ei ole. Ise pidas ta ennast venelaseks.[6]
Tema isa Kapiton Petrovitš Lebedev (1848–1911) oli Kergu Püha Suurkannataja Sinaiida koguduse preester (pärines Tambovi aadlisuguvõsast), õe Zinaida abikaasa Aleksander Leets (1870–1961) oli Rakvere Jumalaema Sündimise koguduse ülempreester, õepoeg Georg Leets oli eesti ajaloolane ja sõjaväelane (kolonel)[7].
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- Püha Stanislavi orden 3. järk (1905)
- Püha Anna orden 3. järk (6. detsember 1909)
- Püha Stanislavi orden 2. järk (6. detsember 1913)
- Georgi mõõk (1916)
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Georgi ordeni kavalerid Eestis. Mitte-eestlaste elulood.
- ↑ "Первые репрессии бывших офицеров и начало дела "Весна". Эмиграция и реэмиграция". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. september 2002. Vaadatud 7. septembril 2002.
- ↑ Русская армия в Первой мировой войне: Лебедев Дмитрий Капитонович (vene keeles)
- ↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700257153&img=era0031_002_0000293_00657_t.jpg&tbn=1&pgn=33&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=35f8f7376ff6ad40d391b900eeb3ec1c Vabariigi Valitsuse otsus 7. märtsist 1934 nr III
- ↑ Kindral Lebedev kaitseliidust välja! Rahvaleht, 23. jaanuar 1934, nr 9, lk 1.
- ↑ http://www.ra.ee/apps/georgi/html/georgi_ordeni_ajalugu.html
- ↑ Vladimir Iljaševitš. Eestimaa venelaste saatused. Tallinn 2013
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Kindral Lebedev tagandati Kaitseliidu kompanii juhtimiselt. Kaja, 23. jaanuar 1934, nr 19, lk 1.
- "Eesti valitsuse lugupeetud aukandja" – Lebedev. Võitleja, jaanuar 1962, nr 1, lk 4.