Pääsküla raba
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2020) |
Pääsküla raba on raba, mis asub Tallinna linna ja Saku valla territooriumil.[1] Rabast suure osa moodustab inimtegevuse tulemusel metsastunud raba. Pääsküla rabas asuvad õpperajad ning raba alale kuulub ka endine Pääsküla prügila.[2] Pääsküla raba pindala on 9 km² ning see on Tallinna üks suuremaid rohealasid.[3]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Pääsküla raba kohal oli kunagi laguunjärv, mis oli tekkinud sinna u 8000 aastat tagasi. Järv on kasvanud aja jooksul kinni. Pääsküla raba vanust hinnatakse turbakihi paksuse järgi, kui aastaseks juurdekasvuks hinnatakse 1 millimeeter. Raba keskmiseks turba paksuseks hinnatakse 2,5 meetrit, kuid leidub ka kuni 5 meetri paksust turbakihti. Raba loodeosas on asunud enne 1950. aastaid ka turbatööstus, mis hõlmas 10 hektarit rabast. Peale 1950. aastaid on raba lõunapoolses osas jätkatud turbakaevandamist. Lisaks on Pääsküla raba kuivendatud alates 19. sajandist. Sel ajal oli Jälgimäe ja Saue mõisa maadel asuva raba nimedeks Sita soo,[4] Sitasoo raba[5] ja Sita raba.[6] Lõunaosas rajati kuivendatud rabale ka heinamaid. Endiste turbaväljadele rajati ajutine Pääsküla prügila, mis tegutses aastatel 1974–2003. Seejärel kaeti prügila pinnasega. 66,6 meetri kõrgune Pääsküla endine prügimägi üks Tallinna kõrgemaid punkte.[7] 2002. aastal toimus Pääsküla rabas metsapõleng, mille tagajärjel hävis umbes 150 hektarit rabast.[8] 2022. aastal aeti kinni osad nõukogudeaegsed kuivenduskraavid, et taastada kunagist rabamaastikku enne selle täielikku metsastumist.[9]
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Aja jooksul on jõutud selgusele, et raba loodus peaks jääma muutumatuks. On otsustatud, et sellesse piirkonda ei rajata loodust muutvaid ja kahjustavaid rajatisi.[7] Pääsküla raba on Tallinna üks suuremaid rohealasid. Praeguseks on Pääsküla raba kogu ulatuses kuivendatud ning raba alast moodustab 90% mets.[3] 2013. aastal võeti Pääsküla raba Tallinna-osa kohaliku kaitstava objektina looduskaitse alla.[10]
Taimed[muuda | muuda lähteteksti]
Taimedest esineb Pääsküla rabas ligikaudu 300 liiki. Peamised taimeliigid:
- Kanarbik (Calluna vulgaris)
- Kukemari (Empetrum nigrum)
- Laialehine hundinui (Typha latifolia)
- Põdrakanep (Epilobium angustifolium)
- Pohl (Vaccinum vitis-idaea)
- Rabamurakas (Rubus chamaemorus)
- Sinikas (Vaccinum uliginosum)
- Sookail (Ledum palustre)
- Soopihl (Comarum palustre)
- Soovõhk (Calla palustris)[3]
Linnud[muuda | muuda lähteteksti]
Lindudest võib leida üle 140 liigi. Levinumad linnuliigid:
- Aed-roolind (Acrocephalus dumetorum)
- Metsvint (Fringilla coelebs)
- Musträhn (Dryocopus martius)
- Nõmmelõoke (Lullula arborea)
- Öösorr (Caprimulgus europaeus)
- Punaselg-õgija (Lanius collario)
- Ronk ehk kaaren (Corvus corax)[3]
Imetajad[muuda | muuda lähteteksti]
Peamised imetajad:
Putukad[muuda | muuda lähteteksti]
Pääsküla raba üks Tallinna kiilirikkamaid kohti. Rabast on leitud 17 kiililiiki. Liigirikkust esineb ka kimalaste ja liblikate seas. Levinumad putukaliigid:
- Admiral (Vanessa atalanta)
- Kiililised (Odanata)
- Kimalased (Bombus)
- Päevapaabusilm (Inachis io L.)[3]
Õpperajad[muuda | muuda lähteteksti]
2007. aastal hakati Pääsküla rappa ehitama õpperadu. Õpperadade projekt valmis Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Nõmme linnaosavalitsuse koostöös, selle kogumaksumus oli 1,3 miljonit krooni.[2] Rajati laudteid, platvorme ja infotahvleid. Tegemist on Tallinnale kõige lähema tähistatud õpperajaga.[7] Pääsküla rabas on kaks rada. Kahe kilomeetri pikkune rada, mis kulgeb mööda pinnatud teid, on läbitav ka ratastooli ja lapsevankriga. Nelja kilomeetri pikkune rada kulgeb läbi eri tüüpi metsa, allikate ja kanalite. Pääsküla rabas on ka kümne meetri kõrgune vaatlustorn, mis asub raja Männiku-poolses osas. Rajade juures asuvad ka infostendid raba looduse kohta. Pääsküla raba on läbitav igal aastaajal.[3]
Reeglid ja juhised[muuda | muuda lähteteksti]
- Rabas on keelatud telkimine ja lõkke tegemine.
- Rabasse prügi jätmine on keelatud.
- Pääsküla rabas on luba korjata seeni ja marju, välja arvatud radade ja sildade ümbruses.
- Jalgrattaga on lubatud sõita kattega radadel ja teedel.[3]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Mehikas Lada, Muuga Meelis (2010). "Retked Pääsküla Rabas" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18.09.2021. Vaadatud 31.03.2020.
- ↑ 2,0 2,1 "Pääsküla raba õpperada". Tallinn. 2010. Vaadatud 30.03.2020.[alaline kõdulink]
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 "Pääsküla raba". CityNature. Vaadatud 01.04.2020.
- ↑ EAA.854.4.812 leht 1
- ↑ EAA.854.4.813 leht 1
- ↑ EAA.2072.4.154 leht 1
- ↑ 7,0 7,1 7,2 "Pääsküla raba". Tallinna Linnaarhiiv. 26. mai 2017. Vaadatud 01.04.2020.
- ↑ Muuga Meelis (2012). "Pääsküla raba ja õpperada" (pdf). Tallinn. Vaadatud 01.04.2020.[alaline kõdulink]
- ↑ "Tallinnas taastatakse viimast allesjäänud raba" ERR, 10. september 2022
- ↑ "Pääsküla raba kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri". Riigi teataja. Tallinna Linnavolikogu. 2013. Vaadatud 01.04.2020.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Pääsküla raba – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis