Kimalane
| Kimalane | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
Kimalane (Bombus) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.
Kimalast kutsutakse rahva seas veel ka: kumalane, maamesilane, metsmesilane. Kõige tuntumad on mustad, erekollaste või punaste triipudega kimalased, aga palju on ka vesihalle ja pruune. Kimalasi on umbes kakssada liiki, kellest Kesk- ja Põhja-Euroopa maades elab 25–30, Eestis siiski alla 25. Sagedamini võib neist kohata viitteist liiki, alati ja igal pool üheksat. Teised on haruldasemad.
Talukimalane (B. hypnorum) erineb põldkimalasest vaid tagakeha valge tipu poolest.
Sisukord |
Mürgiastel [muuda]
Nii nagu meemesilastel ja herilastel on ka kimalastel mürgiastel ning ohu korral ründavad nad häirijat raevukalt. Erinevalt meemesilasest kimalased pärast nõelamist ei sure ja võivad end teinegi kord kaitsta. Astlaga on varustatud siiski ainult ema- ja töökimalased, kes moodustavad suurema osa perest. Ka töölised on emasloomad. Isakimalased on täiesti relvitud ja ohutud. Tavaliselt ilmuvad nad suve lõpul ja elavad üpris lühikest aega. Sellest hoolimata kaitseb kirev rüü ka neid võimalike vaenlaste eest.
Pere elutsükkel [muuda]
Emakimalane erineb töökimalastest ainult suuruse poolest. Sagedased on vahevormid, millest tõuseb peres palju pahandust. Suuremad ja tugevamad töökimalased kipuvad võimu haarama, nemadki tahavad muneda. Kahjuks ei suuda nad asendada emakimalast, sest nende munetud viljastamata munadest arenevad vaid isakimalased. Aga alati leidub ka nooremaid emasid, kes võtavad pesa jõuga üle, sundides pesarajaja lahkuma. Vaatamata ägedale konkurentsile elavad just emakimalased teistest pereliikmetest kõige kauem. Kuid järglaste üleskasvatamine on nii raske töö, et võtab emakimalase kogu energia ja ka ilu. Sügiseks on ta sametine rüü muutunud hõredaks või hoopis ära kulunud ja tiibadest on järel vaid räbalad. Talve elavad üle vaid noored viljastatud emakimalased. Pere elutsükkel on seega ainult aastane.
Kägukimalane [muuda]
Kimalast on kerge segi ajada kägukimalasega (Psithyrus sp.), kes on kimalastega äravahetamiseni sarnane. Kägukimalased on parasiidid, kes ise oma järglasi ei kasvata. Nad tungivad kimalaste pessa, hävitavad peremeeste haudme ning töökimalased kasvatavad üles kägukimalaste järglased.
Eesti kimalased [muuda]
- Aedkimalane Bombus hortorum
- Hallkimalane Bombus veteranus
- Jaanikimalane Bombus humilis
- Karukimalane Bombus terrestris
- Kivikimalane Bombus lapidarius
- Kulukimalane Bombus muscorum
- Maakimalane Bombus lucorum
- Metsakimalane Bombus sylvarum
- Niidukimalane Bombus pratorum
- Nõmmekimalane Bombus jonellus
- Pikktiibkimalane Bombus sporadicus
- Põldkimalane Bombus pascuorum
- Ristikukimalane Bombus distinguendus
- Samblakimalane Bombus muscorum
- Schrencki kimalane Bombus schrencki
- sorokimalane Bombus soroeensis
- talukimalane Bombus hypnorum
- tume kimalane Bombus ruderarius
- urukimalane Bombus subterraneus
- murusöödik Mamba terrainomusse
Välislingid [muuda]
- Loodusaed: kimalased
- Marika Mänd: "Kimalane - teda me teame küll..." Eesti Loodus, aprill 1999
- Ulvar Käärt: "Kimalasi sumiseb kõige rohkem mahepõldudel" Eesti Päevaleht, 8. veebruar 2010
