Kimalane

Allikas: Vikipeedia
Kimalane
Samblakimalane.
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Lülijalgsed Arthropoda
Klass: Putukad Insecta
Selts: Kiletiivalised Hymenoptera
Alamselts: Rippkehalised Apocrita
Sugukond: Mesilaslased Apidae
Perekond: Kimalane Bombus

Kimalane (Bombus) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.

Kimalast kutsutakse rahva seas veel ka: kumalane, maamesilane, metsmesilane. Kõige tuntumad on mustad, erekollaste või punaste triipudega kimalased, aga palju on ka vesihalle ja pruune. Kimalasi on umbes kakssada liiki, kellest Kesk- ja Põhja-Euroopa maades elab 25–30, Eestis 28. Sagedamini võib neist kohata viitteist liiki, peaaegu alati ja igal pool üheksat. Teised on haruldasemad.

Talukimalane (B. hypnorum) erineb põldkimalasest vaid tagakeha valge tipu poolest.

Mürgiastel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nii nagu meemesilastel ja herilastel on ka kimalastel mürgiastel ning ohu korral ründavad nad häirijat raevukalt. Erinevalt meemesilasest kimalased pärast nõelamist ei sure ja võivad end teinegi kord kaitsta. Astlaga on varustatud siiski ainult ema- ja töökimalased, kes moodustavad suurema osa perest. Ka töölised on emasloomad. Isakimalased on täiesti relvitud ja ohutud. Tavaliselt ilmuvad nad suve lõpul ja elavad üpris lühikest aega. Sellest hoolimata kaitseb kirev rüü ka neid võimalike vaenlaste eest.

Pere elutsükkel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Emakimalane erineb töökimalastest ainult suuruse poolest. Sagedased on vahevormid, millest tõuseb peres palju pahandust. Suuremad ja tugevamad töökimalased kipuvad võimu haarama, nemadki tahavad muneda. Kahjuks ei suuda nad asendada emakimalast, sest nende munetud viljastamata munadest arenevad vaid isakimalased. Aga alati leidub ka nooremaid emasid, kes võtavad pesa jõuga üle, sundides pesarajaja lahkuma. Vaatamata ägedale konkurentsile elavad just emakimalased teistest pereliikmetest kõige kauem. Kuid järglaste üleskasvatamine on nii raske töö, et võtab emakimalase kogu energia ja ka ilu. Sügiseks on ta sametine rüü muutunud hõredaks või hoopis ära kulunud ja tiibadest on järel vaid räbalad. Talve elavad üle vaid noored viljastatud emakimalased. Pere elutsükkel on seega ainult aastane.

Kägukimalane[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kimalast on kerge segi ajada kägukimalasega (Psithyrus sp.), kes on kimalastega äravahetamiseni sarnane. Kägukimalased on parasiidid, kes ise oma järglasi ei kasvata. Nad tungivad kimalaste pessa, hävitavad peremeeste haudme ning töökimalased kasvatavad üles kägukimalaste järglased.

Karukimalane (Bombus terrestris) äiatari õisikul.

Eesti kimalased[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]