Soovõhk

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Soovõhk (perekond).

Soovõhk
Soovõhk (Calla_palustris)
Soovõhk (Calla_palustris)
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Liliopsida
Selts: Konnarohulaadsed Alismatales
Sugukond: Võhalised Araceae
Perekond: Soovõhk Calla
Liik: Soovõhk
Ladinakeelne nimetus
Calla palustris
L.
Calla palustris1.jpg

Soovõhk (Calla palustris) on võhaliste sugukonda kuuluva soovõha perekonna ainus liik.

Soovõha lähimad sugulased on troopilises Aafrikas kasvavad perekonda kalla (Zantedeschia) kuuluvad liigid.

Levila ja kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taim on levinud jahedama kliimaga põhjapoolkera aladel: teda kasvab nii Kesk-, Lääne- kui ka Põhja-Euroopas, samuti Aasia ja Ameerika põhjaosas (Alaskal ja Kanadas).

Soovõhk kasvab soodes ja tiikides ning veekogude kallastel. Teda kasutatakse maastikukujunduses ja kasvatatakse ilutaimena.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taime vars on 10–40 cm pikk. Lehed on ümarad kuni südajad, 6–12 cm pikad ja 4–12 cm laiad ning 10–20 cm pikkuse leherootsu otsas. Lehed paiknevad vahelduvalt, on sileda serva ja terava tipuga. Lehed on tipust ererohelised ja varre poolt kahvatumad. Arvukad leherood algavad kõik leherootsu juurest, kulgevad sealt igas suunas, koolduvad keskmise rooga paralleelseks ja edasi keskse roo suunas.

Õis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õied on väikesed, kuni 1 cm läbimõõdus, ühesoolised ja tublisti redutseerunud, nimelt kattelehtedeta ja kroonlehtedeta. Tolmukaid on 6. Õisikuks on 4–6 cm pikkune rohekaskollane tõlvik. Õisikut ümbritseb otsast terav valge kandeleht, mis täidab nii kroonlehe kui kattelehe ülesandeid. Pärast õitsemist muutub kandeleht roheliseks ja hakkab fotosünteesis osalema. Õitsemisaeg on maist juunini.

Vili[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vili on punane silindriline marjakobar. Marjad on väikesed, 6–8 mm läbimõõdus ja küpsevad umbes kuu aja jooksul pärast õitsemist. Igas marjas on mitu seemet.

Risoom[muuda | redigeeri lähteteksti]

Risoom on roheline, roomav, paljas ja paks. Risoom haruneb ja moodustab lisajuuri. Taim talvitub risoomis.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nii taim kui marjad on mürgised, sest sisaldavad palju oblikhapet. Taime risoom sisaldab tärklist ja on siiski söödav pärast kuivatamist, jahvatamist, leotamist ja keetmist. Rahvameditsiinis kasutatakse soovõha risoomi leotist maohammustuse korral.

Soovõhk oli 1988 Saksamaa aasta lill.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]